Obsah (6)

§ 189§ 101§ 128§ 116§ 635§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-03-815 Tsivi

) sätestatut. TsK § 355 peab silmas, et töövõtja teeb kogu töö valmis ja annab tehtud töö üle tellijale, kes on kohustatud töö vastu võtma. Pooled ei vaidle selle üle, et töövõtuleping lõpetati ennetähtaegselt, kostja jättis lepingus ettenähtud süvendustööd pooleli ja kogu objekt on hagejale üle andmata. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis kajastavad 2001.a. novembrikuus, 2002.a. jaanuari-, veebruari-, märtsi- ja aprillikuus tehtud töid, olid aluseks töövõtjale igakuise tasu maksmiseks tehtud töö eest. Asjas on tõendatud, et seda pidasid silmas ka pooled ise. Need aktid ei ole oma sisult reaalselt tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ega kajasta seetõttu tegelikult tehtud süvendustöid. Asjaolu, et hageja ei ole töö vastuvõtmisel piisavalt kontrollinud tehtud töö mahtu ja kvaliteeti, ei oma olulist tähtsust, sest pooled ei vaidle makstud summade suuruse üle. Hageja tugineb AS Eesti Kaardikeskus tehtud Väike-Viigi süvendustööde mahtude kontrollarvutustele. Kontrollarvutusi võib pidada usaldusväärseks. Kostja on vastupidisel seisukohal, kuid samas ei ole ta esitanud omapoolseid kontrollarvutusi ega taotlenud süvendustööde tegelike mahtude määramiseks ekspertiisi.

§ 189

lg 1 järgi võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Asjas on tõendatud, et hageja maksis kostjale reaalselt tegemata tööde eest 1 287 321,40 krooni ja see summa tuleb kostjalt hageja kasuks viidatud sätte alusel välja mõista. Kostjalt tuleb

§ 101

lg 1 p 3 alusel välja mõista ka kontrollarvutuste tegemise eest hageja tasutud 46 020 krooni. Hageja on teinud kulutusi kontrollarvutuste saamiseks pärast 01.07.2002. Seega tuleb lähtuda võlaõigusseadusest.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas mõistlikud kulud kahju kindlakstegemiseks. Vastuhagis esitatud nõuetest tuleb rahuldada ladestusalale V-8 tõkketammi rajamise eest 210 000 krooni väljamõistmise nõue. Tõendatud on, et tõkketamm on rajatud ning selle maksumuseks hindasid pooled 210 000 krooni. Kostja nõue hageja vastu tunnustada

§ 116lg 1 järgi tema õigust ehitustöövõtulepingust taganeda, tuleb jätta rahuldamata.

Lepingu p 17.2 järgi oli töövõtjal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, kui tellija oma kohustusi rikub ja on viivitanud maksetega üle 30 päeva. Kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja on maksetega viivitanud üle 30 päeva. Asjas on tõendatud, et süvendustööde projekt oli realiseeritav ja selle muutmine polnud vajalik. Pärast kostjaga lepingu lõpetamist jätkas süvendustöid teine ettevõtja, kes lõpetas kostja alustatud töö. Kostja valis töö tegemiseks meetodid ja tehnilised vahendid, millega ei olnud võimalik lepingus kokkulepitud tulemust saavutada. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja nõue hagejalt 465 751 krooni suuruse täitmistagatise väljamõistmiseks. Hageja nõue garantiisumma maksmiseks oli õiguspärane. Kostja rikkus lepingut, sest ta ei täitnud lepinguga võetud kohustusi. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. OÜ ** palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuotsuses näidatud kohaldatud seadust ega hageja nõude õiguslikku alust. Otsusest ei selgu, kas hageja nõude puhul on tegemist lepingulise või lepinguvälise nõudega. 4
2. Kohus on otsuses alusetult rakendanud võlaõigusseaduse sätteid. Pooltevaheline ehitustöövõtuleping sõlmiti 21.10.
3. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (

RS) § 2 ja § 11 alusel kuulub pooltevahelistele suhetele seega peamise õigusaktina kohaldamisele tsiviilkoodeks. Isegi kui töövõtulepingu puhul oleks tegemist kestvuslepinguga, siis sätestab

RS § 12 lg 2, et kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kõik hageja poolt näidatud asjaolud tekkisid enne 01.07.

2. Kohus hindas ebaõigesti pooltevahelist ehitustöövõtulepingut ja tuvastas vääralt lepingu objekti. Lepingu objektiks oli süvendustööde tegemine. Hageja kohustus lepingu alusel maksma kostjale tasu, mille aluseks oli süvendustööde maht. Tööde mahtude kontrollimine ja üleandmine toimus jooksvalt kirjalike üleandmisvastuvõtmisaktide alusel. Kohus andis vale hinnangu poolte poolt alla kirjutatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktidele. Seaduse ja lepingu regulatsioonist tulenes, et hageja kohustus aktides näidatud teostatud tööde mahtu ja summade õigsust kontrollima. Kostja andmetel hageja sellist kontrolli pidevalt ka teostas. Seega on põhjendamatu kohtu seisukoht, et tegemist oli üksnes formaalsete paberitega igakuiste maksete tegemiseks.
3. Hageja üritab tööde mittetegemist tõendada tagantjärgi tema enda tellimusel koostatud teaduslikult põhjendamatu kontrollaktiga. Kuna viigi põhja mõõdistused ei ole teostatud selge, kontrollitava ja usutava täpsuse meetodiga, siis ei saa võtta ka nende mõõtmiste tulemuste vahet kuupmeetrite arvestuse aluseks. Mõõtmise tulemusi saab kasutada ainult põhja kõrguse hindamiseks hetkeolukorras, mitte aga teostatud süvendustööde pinnase mahu arvutamiseks.
4. Kohus on tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide mittearvestamist põhjendanud riigihanke pakkumise kutse dokumendi p-ga 2.10.
5. Nimetatud punkt sätestab, et tellija kontrollib, kas süvendustööd on tehtud ette antud kõrgusmärkideni. Kui palju selle saavutamiseks tööd tehti, on hoopis teine küsimus. Kohus on segi ajanud tööde mahu ja kvaliteedi.
6. Kostja ei ole kunagi omaks võtnud ega kinnitanud, et ta on akteerinud töid rohkem, kui tegelikult tegi. Kohus tegi sellise järelduse toimikusse võetud 28.11.2002 nõupidamise protokolli projekti alusel. Sellel projektil ei ole ühtegi allkirja, mistõttu ei saa seda pidada dokumentaalseks tõendiks. Kostja vaidles algusest peale sellise tõendi toimikusse võtmise vastu.
7. Vastuhagi rahuldamata jätmisel on kohus ekslikult leidnud, et hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, kuna ta esitas kostjale projektdokumentatsiooni. Kohus leidis ekslikult, et vaidlus on selles, kas hageja pidid vastavalt kostja taotlusele süvendustööde projekti muutma või mitte. Tegelikult väitis kostja vastuhagis, et tulenevalt valedest lähteandmetest, ei saa süvendustöid teostada projektis ettenähtud meetodil. Kostja hoiatas hagejat korduvalt, et ilma projekti muutmata, ei ole võimalik saavutada projektis ettenähtud resultaati. Hagejal ei olnud kohustust projekti muuta. See oli tema valik ja risk. Vaidlus käis selle üle, kas kostjal oli õigus lepingust loobuda, kuna hageja keeldus projekti muutmast. Hageja poolt projekti koostamisel oli aluseks ebapiisav lähteandmestik, kuna ei viidud läbi täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Projektdokumentatsiooni koostamine ja selle õiguse tagamine oli hageja kohustus. Kostja sai alles tööde tegemise käigus välja selgitada tegeliku olukorra Väike-Viigis, mis tegelikult oli hageja ja projekteerija kohustus ning järelikult nende tegematajätmine. Vastavalt selgunud olukorrale tegi kostja hagejale konkreetsed ettepanekud muuta projektilahendust, mida hageja ei teinud. Kuna olemasoleva 5 projektilahenduse täitmine oli võimatu, oli kostjal õigus töövõtulepingust loobuda ja nõuda hagejalt sisse kahjud.
8. Ka hageja tunnistas projekti muutmise vajadust. Pooled allkirjastasid 18.03.2002 tehnilise nõupidamise protokolli, millega on tõendatud, et hageja oli teadlik ehitusprojekti mittevastavusest tegelikule olukorrale ja sellest, et kostja tegi töid lepingus kokkulepitust suuremas mahus, mistõttu ei olnud ka võimalik tööde tegemise graafikut kinni pidada.
9. Hageja nõudis ebaseaduslikult kostjalt sisse ehitistagatise, kuna kostjal oli õigus ehitustöövõtulepingust loobuda. Kostja ei ole lepingut süüliselt rikkunud. Kuna kostja ei olnud töö mittevalmimises süüdi, siis puudub alus ehitistagatise realiseerimiseks hageja poolt. Seega on hageja kohustatud ehitistagatise kostjale tagasi maksma. Vastus apellatsioonkaebusele
10. * AS palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
11. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2004 otsusega tühistati Lääne Maakohtu 25.06.2004 otsus hagi rahuldamise ja kohtukulude jaotamise osas ning tehti tühistatud osas uus otsus, millega jäeti hagi 1 333 341,40 krooni saamiseks rahuldamata ning hageja kasuks kohtukulud välja mõistmata. Ülejäänud osas jäeti kohtuotsus muutmata. Riigikohtu 01.06.2005 otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas, millega Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja kohtukulusid puudutavas osas. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas (põhihagi) saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
12. 30.12.2005 otsusega tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega põhihagi rahuldati ja mõisteti OÜ-lt ** * AS kasuks välja 1 333 341,40 krooni ning kohtukulud 124 667 krooni ja saadeti asi nimetatud nõude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Riigikohus tühistas 14.06.2006 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2005 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
13. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, milles see saadeti Riigikohtu poolt uueks läbivaatamiseks, so * AS hagis OÜ ** vastu 1 333 341,40 krooni saamiseks ja kohtukulude jaotamises.
14. Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusosalised ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada põhjendavas osas (õiguslik põhjendus). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi tuleb rahuldada käesolevas otsuses toodud õigusliku põhjenduse alusel. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega selles, et pooltevaheline ehitustöövõtuleping on kestvusleping.
16. juulini 2002 kehtinud TsK § 355 kohaselt kohustus tööettevõtulepinguga tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel 6 kindlaksmääratud töö, tellija kohustus töö vastu võtma ja selle eest maksma.

§ 635

lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) ja tellija kohustub maksma selle eest tasu. Seega on töövõtuleping mõlema regulatsiooni järgi suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Kestvuslepingu olemuse avab

§ 195lg 3.

Selle sätte kohaselt on kestvusleping püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kestvuslepinguid täidetakse pikema aja jooksul, samuti peab kohustuse täitmises esinema mingi korduvus või perioodilisus.

1. Asja materjali kohaselt oli pooltevahelise ehitustöövõtulepingu objektiks x süvendamine lepinguga kindlaksmääratud mahus ja lepingus kokkulepitud tähtpäevaks. Vaidlusalusel lepingul puuduvad tunnused, mis võimaldaks seda kestvuslepinguna kvalifitseerida. Kuna vaidlusalune töövõtuleping sõlmiti 26.10.2001 ja see ei ole kestvusleping, siis tuleb vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 poolte vaidlusele kohaldada enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, so TsK sätteid. Maakohus rahuldas hagi ebaõigesti

sätete alusel.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline tähendus on tööde üleandmisvastuvõtmisaktidel (t/lk 68-72) ja kas tellija saab juba vastuvõetud töö mahu osas esitada hiljem pretensioone.
2. TsK § 366 sätestas tellija kohustuse tööettevõtja tehtud töö vastu võtta. Selle paragrahvi
3. lõike kohaselt oli tellija kohustatud tööettevõtja tehtud töö vastu võtma ja selle üle vaatama. Kui ta ei teatanud viivitamatult tööettevõtjale lepingu tingimustest kõrvalekaldumistest, mis halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, kaotas ta õiguse tugineda nendele hiljem. Õige ei ole kostja seisukoht, nagu ei saaks hageja enam vaidlustada töö tegemist, kui ta on töö juba aktiga vastu võtnud. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsK § 366 lg-ga 2, mille kohaselt lepingutingimustest kõrvalekaldumistest ja teistest puudustest töös, mida tavalise vastuvõtu viisi juures ei võidud avastada, on tellija kohustatud teatama tööettevõtjale viivitamatult pärast nende avastamist.
4. Töö osade kaupa vastuvõtmine oli tellija lepingujärgne kohustus. Lepingu p 6 kohaselt pidi tellija vaatama töövõtja poolt esitatud tööosade aktid läbi 3 tööpäeva jooksul, misjärel akt kas aktsepteeritakse või lükatakse tagasi, näidates kirjalikult ära põhjuse. Makseaeg on 28 päeva alates tellija heakskiidust. Maakohus leidis põhjendatult, et tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid olid aluseks töövõtjale igakuise tasu maksmiseks tehtud töö eest, kuid need polnud oma sisult reaalselt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid ega kajasta seetõttu reaalselt tehtud süvendustöid. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Hagiavalduses on hageja väitnud muuhulgas seda, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise ajal tööde reaalset teostatust ei kontrollitud, sest tulenevalt objekti ja töö iseloomust poleks see olnud võimalik. Põhjendatud on hageja väited selle kohta, et väljatoodud mudahulga järgi ei olnud võimalik tuvastada, kui suures osas on täidetud sellise mudakoguse väljavedamisega lepingu eesmärk. Kui lähedale süvendustöödega ja muda väljaveoga projektdokumentatsioonis ette antud kõrgusmärkidele jõuti, seda aktid ei kajasta. Põhjendatud on hageja väide, et igakordne mõõdistustööde teostamine oleks olnud pooltele ebamõistlikult kulukas ning selles osas saavutasid pooled üksmeele 18.03.2002 toimunud läbirääkimistel, mida nad tehnilise nõupidamise protokollis ka 7 allkirjadega kinnitasid (t/lk 237-238). Tellija sai tegelikult tehtud tööde mahust teada AS Eesti Kaardikeskuse x süvendustööde mahtude kontrollarvutustest, millega tuvastati, et teostatud süvendustööde maht ei vasta töö vastuvõtu aktidel ja arvetel kajastatud mahtudele, süvendustöid on enam akteeritud 56 063 m³ ja näidatud süvendatud pinnase transporti erinevatele ladestuspaikadele enam 53 063 m³ , enamakteeritud tööde eest on hageja kostjale maksnud 1 287 312, 40 krooni (t/lk 37-54). Kuigi kostja on seadnud kahtluse alla kontrollarvutuste usaldusväärsuse, ei ole ta eeltoodut millegagi ümber lükanud. Hageja on oma seletustes korduvalt kinnitanud, et kontrollarvutuste saamisel informeeris ta koheselt kostjat selle tulemustest. Kostja ei ole ka seda ümber lükanud. Seega on hageja TsK § 366 lg-s 2 sätestatut järginud.
5. Maakohus on kõigile asjas esitatud tõenditele hinnangu andnud ja ringkonnakohtu arvates nii hagi kui vastuhagi lahendades õigesti tuvastanud, et kostja on töövõtulepingut rikkunud. Kostja on esitanud hageja tõenditele üksnes paljasõnalisi vastuväiteid, neid omapoolsete tõenditega ümber lükkamata. Ringkonnakohus siinjuures maakohtu põhjendusi ei korda. TsK 368 § lg 1 sätestab, et kui tööettevõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis halvendasid tööd, või laskis tekkida muid puudusi töös, on tellijal õigus omal valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist sellekohaseks tähtajaks või vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töös esinenud puuduste parandamisel omade vahenditega, kui lepinguga oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu vastavat vähendamist töö eest. Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja ei teinud töid sellises mahus, millises see oli näidatud üleandmis-vastuvõtmisaktides ja arvetel, mistõttu hageja on kostjale maksnud ka tegemata tööde eest. Kuna see asjaolu leidis maakohtus tõendamist, on hagejal õigus nõuda TsK § 368 lg 1 järgi tegemata töö eest tasutud 1 287 321, 40 krooni tagasimaksmist kui tasu vastavat vähendamist. Lisaks sellele nõudis hageja kostjalt kontrollarvutuste eest tasutud 46 020 hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud summa näol tegemist kahju hüvitamise nõudega TsK § 368 lg 2 tähenduses ja kuna kostjapoolne lepingu rikkumine on tõendatud, tuleb kostjal hagejale ka nimetatud kahju hüvitada. Nimetatud kulutused oli vajalikud kahju kindlakstegemiseks.
6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna * AS hagi osas jääb kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, so hagi rahuldatakse 1 333 341, 40 krooni ulatuses, jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ka kostjalt kohtukulude – 124 667 krooni väljamõistmise osas, millest 58 000 krooni on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 66 667 krooni õigusabikulu, mis on välja mõistetud TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud 5% piirmäära arvestades. Nimetatud piirmäär hõlmab kõiki kohtuastmeid. TsMS § 60 lg 8 järgi jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kohtukulud sama paragrahvi lõigetes 1 – 7 nimetatud alustel. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus kummagi poole apellatsioonimenetluse kohtukulud tema enda kanda. 8 Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav