2-06-1435/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.10.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2551 (endine nr 2/231-4712/05) Tsiviilasi AS hagi OÜ vastu 20199,37 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS esindaja VV Kostja OÜ esindaja juhatuse liige AT Menetluse liik Kirjalik menetlus poolte nõusolekul RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt 20198,85 krooni AS-i kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt kohtukulu 1750 krooni AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED AS-i ja OÜ vahel sõlmiti kasutusrendi leping nr , mille esemeks oli sõiduauto , tehasetähis , ehitusaasta Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara AS-lt ja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksed. teatas hageja kostjale tähitud kirjaga sellest, et kostja on võlgu ja informeeris lepingu lõpetamisest juhul kui kostja ei kustuta tekkinud võlga hiljemalt 8 päeva jooksul. Kostja võlga ära ei maksnud, hageja ütles lepingu üles. Pärast seda asus hageja vara võõrandama. Vara õnnestus müüa 127118,64 krooni eest (käibemaksuta) ning ostuhind tasuti hagejale . 2-06-1435/242 Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta): hageja lepingust tulenev nõue oli 147318,01 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 119802,31 krooni, debitoorsest võlast 16719,06 ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest 10796,061 krooni. Vara realiseeriti 127118,64 krooni eest ja kahjum on seega 20199,37 krooni. Hageja palub kahju hüvitada ja välja mõista kostjalt 20199,37 krooni, kohtukulud, mis seisneb hagi esitamisel tasutud lõivus 1750 krooni, palub jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes lepingu p 2.3, 11.1.2, 5.19 ja TsK § 173 lg 1, § 174, 22 lg 1 ,2. Eelmenetluses tõi seoses kostja vastuväidetega esile järgmised väited. Hageja ütles lepingu üles , kostja jäi võlgu ülesütlemise seisuga 16719,09 krooni, kostja pidi vara pärast lepingu ülesütlemist tagastama, kuid ei tagastanud, mistõttu pidi hageja vara valduse taastamiseks kasutama OÜ ja selle müügiplatsi. Lisaks tegi hageja sõidukile keemilise pesu 1140,68 krooni (käibemaksuta), sest vara müügihind võib oleneda müügiprotsessis ka vara puhtusest. Müügiteenus läks maksma 6355,93 krooni (käibemaksuta). Vara oli soetatud kostja huvides ning hagejal puudus pärast lepingu ülesütlemist vajadus selle edasiseks kasutamiseks ja kuna hageja tegevus oli sõidukite müük, mis on tavapärane ja mõistlik, siis kasutatakse vara võõrandamiseks professionaalset ja sisseostetavat müügiteenust, mis tagab ka professionaalse asjaajamise ja eelkõige kulude kokkuhoiu ja parima müügihinna. Kostja on lepingu p 5-19 järgi need kulud kanda ja hagejale hüvitama. Kulusid poleks olnud kui kostja oleks lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kokku on Vara tagastamise ja realiseerimise kulud 10796,61kulud 10796,61 krooni. Hageja on käibemaksukohuslane, tasunud riigile vastava makse, mistõttu on arvestused vara omandamiseks tehtud kulud, realiseerimise kulud ja võõrandamise kulud tehtud käibemaksuta. Vara esialgne maksumus oli 10561,64 eurot, mis on 1265254,24 Eesti krooni, mitte 194917,00 krooni, vara esialgsele maksumusele lisandus käibemaks. Vara maksumusest on kostja hüvitanud 35626,00 krooni, mis on käibemaksuta ja on osamaksed perioodi eest , mitte 55000 krooni. Osamaksed, mida kostja pidi maksma koosnesid osamaksest, intressist, käibemaksust. Vara jääkmaksumus oli 119802,31 krooni (käibemaksuta) ning debitoorne võlg e. tasumata maksed periood eest 16719,09 krooni. Vara võõrandati 150000 krooni eest käibemaksuga, millest on hageja tasunud 22881,36 krooni riigile maksuna, seega sai hageja 127118,64 krooni. Seega on hageja kahju 119,31+16719,09+10796,61-127118,64=20199,97 krooni. Tõendid: leping üldtingimustega nr , lepingu lõpetamise teade, tähtkirja kviitung, ettepanek kostjale kahjude hüvitamiseks vabatahtlikult, vara müügiakt, sõiduki hindamise akt enne müüki, OÜ arved koos nende lisaega, maksegraafik jääkmaksumuse kohta, hageja pangakonto väljavõtted KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kahju ei ole hageja tõendanud. Nimelt on vara müügi ja nõude arvestamise õiendis märgitud vara jääkmaksumus summas 119802,31 krooni, vara realiseerimise ja tagastamisega seotud kulud ei ole põhjendatud, vara realiseerimisest saadud summa 127118,64 ei vasta müügiaktis näidatud summale 150000 krooni. Arvestada tuleb seda, et lepingu sõlmimine oli vormistatud EURO alusel, kurss oli 15,64 krooni, kõik arvestused tuleb teha käibemaksuga, kuna tasumine oli käibemaksuga, vara esialgne maksumus oli 10561,64 EURO e. koos käibemaksuga 194917 krooni, so mille maksuks hageja müüjale, kostja tasus 55000 krooni (ilma lepingu tasuta), hageja müüs sõiduki 150000 krooni eest, st tähendab, et hageja sai kasumit 10083 krooni (55000+150000194917), mitte kahjumit. Lk 2
(4)2-06-1435/242 Täiendavatele hageja väidetele vastas kostja, et hageja ei ole kandnud kahju, kulud olid kantud müügihinnast, tasumata kuumaksed 16719 krooni olid auto hinna sees, mille eest see teist korda maha müüdi, isegi kui võttis müügihinnast 150000 krooni endale tasu realiseerimise eest, sai hageja müügist 142203,39 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja valduses oleva sõiduauto eest on makstud 3000 krooni tagastamisteenuse eest. Kostja tugines hageja tõenditele ja enda pangakonto väljavõttele. KOHTU PÕHJENDUSED TsK § 173 lg 1 tuleb kohustist täita vastavalt lepingule ja seadusele ja § 174 järgi ei ole lubatud ühepoolselt lepingut muuta, jätta leping täitmata ning TsK § 222 järgi peab võlgnik kreeditorile hüvitama kahjud, mis tekkisid lepingu rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et pooltevaheline sõiduki , ehitusaasta kasutusrendileping nr on AS poolt üles öeldud ennetähtaegselt seoses OÜ lepingu p 11.1.2 järgi maksetingimuste rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selles, et lepingu p 5.19 järgi peab rentnik so kostja siis, kui hageja lõpetab lepingu ennetähtaegselt lepingu maksetingimuste rikkumise tõttu ja hageja võõrandab vara, hüvitama hagejale vara võõrandamist tekkinud kahjud, mis on vara võõrandamisest saadud summa ja jääkmaksumuse vahe ja kulud sh vara valduse ülevõtmise, vara hoidmise, vara müügikõlbulikuks seadmise kulud. Seega on pooled määratlenud kahjud, mis kuuluvad hüvitamisele. Vaidlus ei ole ka selles, et kostja käi lepingu lõpetamise hetkeks hagejale võlgu 16719,09 krooni (tlk 58 lisaks esitatud ka hageja teatis kostjale debitoorse võla kohta) ega ka selles, et hageja sai võõrandada sõiduki ning sõiduki hind kujunes koos käibemaksuga 150000 krooni, millest pidi hageja tasuma riigile käibemaksu 22881,36 krooni, seega on reaalselt saadud tasu müügi eest 127118,64 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas müügist saadu katab kõik hageja kulud, kas hagejale tekkis seeläbi kahju ning kas kulutused on põhjendatud. Jääkmaksumus on lepingu p 1.1 järgi lepingu tähtaja suvalisel ajahetkel rentniku poolt rendileandjale vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa e. teisisõnu nõue kostja vastu, millele hagejal on õigus pretendeerida. Pärast hageja poolt kohtule esitatud liisinglepingu maksegraafiku esitamist ei vaielnud kostja vastu sellele, et hetkeks, kui hageja sai müügist saadud raha so , oli vaidlusaluse sõiduki jääkmaksumus e. kostja poolt hagejale vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa 119801,79 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt hagiavalduses ja täpsustustes toodud asjaolu nagu oleks jääkmaksumus 119802,31 krooni on ilmselt eksitus, seest hageja tugines jääkmaksu suuruse tõendamiseks tema enda poolt esitatud maksegraafikule, mille järgi oli jääkmaksumus 119801,79 krooni mitte 119802,31 krooni. Kohus lähtub kahjude kindlaksmääramisel hageja enda tõendist mitte hagis märgitust ning sellisel juhul on vara võõrandmisest saadu ja jääkmaksumuse vahe vastavalt 7316,85 krooni ehk teisisõnu kattis müügist saadu ära vaid jääkmaksumuse e. ühe vaid ühe osa hageja nõudest kostja vastu. Selleks hetkeks kui hageja sai võõrandamisest raha koosnes hageja nõue kostja vastu vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamise osast suuruses 119801,79 krooni /jääkmaksumus/ ning lisaks debitoorsest võlast e. tasumata maksetest summas 16719,09 krooni. Seega oli hageja nõue kostja vastu kokku 136521,40 kooni (119801,79 +16719,09). Põhjendatud ei ole Lk 3
(4)2-06-1435/242 kostja väide, et jääkmaksumus kattis debitoorset võlga, sest nimetatu ei tulene lepingu p 1.1, kus pooled on sätestanud jääkmaksumuse sisu (mõiste). Kostja väitis, et hageja tõendid ei kajasta vara tagastamise kulusid summas 3000 krooni (käibemaksuta), samas ei vaielnud kostja vastu sellele, et hageja pidi kasutama tagastamisteenust ega väitnud seda, et ta tagastas sõiduki hagejale ise. Kohtule hageja poolt esitatud OÜ arvest nr ja hageja pangakonto väljavõttest (lk Lisa 1, 56, 57) nähtub, et hageja maksis eelmärgitud äriühingule vaidlusaluse sõiduki eest 3000 krooni. Arve oli esitatud sõiduki tagastamisteenuste kohta summas 33000 krooni (käibemaksuta), seega on ühe sõiduki, sj vaidlusaluse sõiduki tagastusteenus 3000 krooni. Eeltoodu tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingu p 5.19 järgi 3000 krooni hüvitamist. Hageja on põhjendanud vajadust kasutada professionaalse müügiteenuse osutajat ning seega on põhjendatud ka hageja nõue kostja vastu teenuse eest kantud kulude hüvitamiseks. Kostja ei ole ka selliste kulutuste tegemise vastu vaielnud. Hageja on tõendanud kohtule esitatud OÜ Balti Realiseerimiskeskuse BRC arve nr ja nr ja nende arvete lisadega teenuse kirjelduste kohta ning pangaväljavõttega sõiduki keemilise pesu hinda summa 1440,68 ja müügiteenuse kulu 6355,93 krooni. Seega on hageja lepingu p 5.19 järgi õigustatud nõudma ka nende kulutuste hüvitamist, mis teevad kokku 10796,61 krooni. Kuivõrd müügist saadu kattis vaid jääkmaksumuse ja vahe on 7316,85 krooni, siis ei kata nimetatud vahe kõiki ülejäänud hageja nõudeid kostja vastu nagu nõuet võla väljamõistmiseks ning kulutuste hüvitamiseks. Seega on hageja kahju vastavalt: +7316,85 krooni - 16719,09 krooni (debitoorne võlg) - 1440,68 krooni (keemilise pesu hind) - 6355,93 krooni (müügiteenuse tasu) - 3000 krooni (tagastamistasu) = - (miinus) 20198,85 krooni. Asjaolu, et kostja maksis hagejale rendimakseid, on kohustuse täitmine, kuid lepingust ei tulene, et tasutud rendimaksed tuleb arvesse võtta kahjude arvestamisel, sest pooled ei ole nii kokku leppinud, kostja ei ole ka esile toonud, millel põhineb tema selline väide. Eeltoodu põhjusel puudub vajadus anda hinnang kostja pangadokumendile. Lisaks märkis kostja, et hageja on saanud 2- kordsest müügist tasu, kuid esiteks ei ole kostja selliseid väiteid tõendanud, ja teiseks jäi kostja maksete tasumisel võlgu, mille tõttu leping lõpetati ning selleks hetkeks kui hageja sai vara müügist raha oli tema poolt vara omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamata osa suurus 119801,31 /jääkmaksumus/ krooni. Nimetatu tähendab otseselt, et hageja oli ostnud vara, milleks tegi kulutusi, mis olid talle kostja poolt hüvitamata, mitte aga 2 korda jõudnud vara müüa. Asjaolu, milline oli lepinguga kokkulepitud auto hind, ei oma vaidluses kahju osas tähtsust, kuna seda ei pea arvestama kahjude määramisel, sest ei tulene lepingust. Kohus peab otsuses märkima, kui suures ulatuses ta hagi rahuldab, st kas osaliselt, täielikult või jätab rahuldamata. Kohus peab vajalikuks hagi rahuldamise osas märkida järgmist. Vara jääkmaksumus hageja enda poolt esitatud tõendis/maksegraafik/ on -0,52 krooni võrra erinev sellest, mis oli märgitud hagi asjaoludes, ja seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 20198,85 krooni, mitte 20199,37 krooni. Kohtu arvetes on tegemist sellise ilmse trükiveoga või eksitusega, mis annab kohtule alust hagi rahuldada põhimõtteliselt täies ulatuses lähtudes arvutustes tõendis /maksegraafikus/ märgitud summadest. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 20198,85 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele TsMS rakendusseaduse § 3 järgi kuni kehtinud TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 alusel hageja kasuks tema poolt hagi esitamisel kantud riigilõivu katteks 1750 krooni. Kohtunik Lk 4
(4)