Obsah (7)

§ 174§ 630§ 442§ 231§ 162§ 133§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Madis Kägu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X OÜ hagi Y OÜ vastu 5876.40 krooni väljamõistmisek

§ 174lg 1, 2, 3).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kostja tellis hagejalt 03.01.2006 veoauto MAN 8.150 (44 ZGM) kraavist välja tõmbamise Haaslava vallas Tartumaal. Hageja tõmbas auto kraavist välja, kostja jäi teenusega rahule ja pretensioone ei esitanud. Hageja väljastas kostjale arve nr 3/06, mille sisu ja tingimustega oli kostja enne töö teostamist telefoni teel nõustunud. Kostja ei ole võlga 3540 krooni tasunud. Vastavalt arvele on viivis 0,2% iga viivitatud päeva eest, 05.12.2006 seisuga on viivise suuruseks 330 päeva eest 2336.40 krooni. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kokku 5876.40 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 2-3, 22). KOSTJA VASTUS Kostja tunnistab hagi osaliselt, 2124 krooni ulatuses, ja palub kohtukulud jätta hageja kanda. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu. 03.01.2006 jäi kostjale kuuluv veoauto MAN (reg nr 44 ZGM) Tartumaal Haaslava vallas Tartu linnast umbes 15 km kaugusel põllule kinni. Kostja juhatuse liige T.V. helistas hagejale, kes tegeleb puksiirabiteenuse osutamisega. Talle teatati, et puksiirabiteenuse hind on ilma käibemaksuta 1200 krooni tunnis. Kostja oli hinnaga nõus ja tellis puksiirauto. Hageja ei osutanud kostjale puksiirabiteenust 2,5 tundi. Väljatõmbamine kestis umbes 30 minutit ning puksiirauto sõidule Tartust kostja veoauto juurde ja tagasi (kokku umbes 30 km) ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund. Arvelt on näha, et puksiirauto sõitis välja kell 19.

1. Puksiirauto jõudis kostja veoautoni kell 20.00, seega kulus sündmuskohale sõitmisele 30 minutit. Sama aeg pidi puksiirautol kuluma ka tagasi sõitmisele. Kuna teenuse osutamine kestis kokku mitte üle 1,5 tunni, on hagejal õigus saada osutatud puksiirabiteenuse eest tasu 2124 krooni (1,5 tundi * 1200 krooni + käibemaks 18%). Ebaõige on hageja väide, et kostja nõustus hageja väljastatud arve nr 3/06 sisu ja tingimustega enne töö teostamisest telefoni teel. Enne puksiirabiteenuse osutamist ei olnud teada, kaua teenuse osutamine kestab. Arve nr 3/06 sai kostja kätte posti teel 05.01.
2. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% päevas, sest pooled ei ole selles kokku leppinud. Puksiirabiteenuse tellimisel ei teavitanud hageja kostjat viivise suurusest. Mingeid akte ega muid dokumente teenuse osutamise kohta ei vormistatud (tl 12-13). KOHTUISTUNG Hageja esindaja jäi nõude juurde. T.V. helistas 03.01.2006 kell 19.15 ja soovis tellida puksiiri veoauto väljatõmbamiseks. Tellimust vastu võttes ütles hageja esindaja, et iga alustatud pooltund kuni tagasijõudmiseni maksab 600 krooni, lisaks käibemaks. T.V. ütles, et hind on kõrge, aga helistas tagasi ja oli summaga nõus. Hageja esindaja küsis, kas on kindel, et kostja maksab, ning ütles ka, et viivis on 0,2%. Kostja esindaja kinnitas, et makstakse kohe, kui arve saabub. Hageja esindaja võttis tellimuse vastu ning kell 19.33 sai autojuht korralduse kohale sõita. Seletus, kus kostja auto asub (5 km Reolast Põlva poole), oli segane. Autojuht teatas kell 20.26, et jõudis Reola ülesõidukoha juurde, ning hageja esindaja andis oma autojuhile asukoha küsimiseks kostja autojuhi telefoninumbri. Kell 20.50 leiti kostja auto üles, see oli võsa taga. Kell 21.20 helistas hageja autojuht, et auto on välja tõmmatud. Pärast arve saamist teatas kostja esindaja E.V. , et kostja nõutud summat ei maksa, summa peaks olema 1500 krooni (tl 20-21). Kostja esindaja T.V. seletuse kohaselt vastab tõele kõik, mis puudutab temapoolset tellimust, samuti võivad olla õiged hageja väidetud kellaajad. Arve aga on põhjendamatult suur ja tõendamata. Kostja on nõus maksma tegelikult tehtud töö eest ja tunnistab kahte tundi – 2400 krooni pluss käibemaks. Kui hageja oleks varem tõendanud nii, nagu ta seda kohtus tegi, oleks kostja arvega nõus olnud. On selgunud, et hageja auto alustas sõitu AS-i Salvest juurest, mitte kesklinnast. Auto otsimise aeg on põhjendamatu. Vahemaa läbimiseks kulub ca 30 minutit, teeoludel ei olnud midagi viga. Kostja auto oli teest 60-70 m kaugusel. Kostja autojuht nägi puksiiri mitu korda suurel kiirusel mööda sõitmas. Hagejal olid kostja esindaja 2 ja autojuhi numbrid. Keegi asukoha selgitamiseks ei helistanud. Kohapeal läks 15 minutit. Kui tundide arv tuli suurem, siis see peaks olema tõendatud. Keegi töö lõppu ei märkinud; autojuht oleks pidanud võtma allkirja. Pärast arve saamist teatas kostja esindaja E.V. hagejale, et kostja on nõus tasuma 1500 krooni (tl 20-21). KOHTU SEISUKOHT
3. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 03.01.2006 suulise töövõtulepingu kostjale puksiirteenuse osutamiseks, hinnaks 600 krooni + käibemaks iga poole tunni kohta. Kostja esindaja T.V. helistas 03.01.2006 kell 19.15 hagejale ja soovis tellida puksiiri veoauto väljatõmbamiseks Tartumaal Haaslava vallas, Tartu linnast umbes 15 km kaugusel. Hageja tegi kostjale teatavaks teenuse hinna ning kostja nõustus sellega (tl 2, 12-13, 20-21).
5. Hageja esitatud arvest nr 3/06 nähtuvalt kestis teenuse osutamine 19.33-22.00 (tl 4). Kohus leiab, et teenuse osutamine nimetatud ajavahemiku jooksul on tõendatud. 3.
6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja autojuht sai korralduse välja sõita kell 19.33 (tl 20). 3.
7. Kirjalikus vastuses oli kostja seiskohal, et puksiirauto jõudis kohale ca kell 20.00 (tl 12), istungil aga nõustus hageja väitega, et auto jõudis kohale 20.50 (tl 20). Seega tuleb lugeda puksiirauto kohale jõudmise ajaks kell 20.
8. 3.
9. Hageja esindaja seletusest nähtuvalt kulus kostja auto väljatõmbamisele 30 minutit (tl 20), sama märkis ka kostja oma kirjalikus vastuses (tl 12).

§ 231

lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust; sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Istungil teatas kostja esindaja paljasõnaliselt, et väljatõmbamine võttis aega 15 minutit (tl 20). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud pidada auto väljatõmbamisele kulunud ajaks 30 minutit. 3.

1. Arvestades asjaolusid, et auto väljatõmbamine lõppes kell 21.20, kostja esindaja leiab, et tagasisõiduks kulus 30 minutit, ning teenuse eest tasu arvestamine toimub pooltundide kaupa (tl 20), tuleb lugeda teenuse osutamise lõpetamise ajaks kell 22.
3. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 3540 krooni (2,5 h * 1200 krooni + käibemaks 540 krooni) (tl 4). Kostja esindaja arvates on arve põhjendamatult suur ja tõendamata, auto otsimise aeg on põhjendamatu (tl 20). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab, et kostja poolt välja toodud asjaolud ei anna alust hagi osaliselt rahuldamata jätmiseks. Hageja puksiirauto alustas sõitu AS-i Salvest juurest, s.o kaugemalt, kui kostja esialgu arvas (tl 21). Teenuse osutamine toimus jaanuarikuus pärast kella 19.30, s.o pimedal ajal. Hageja esindaja kinnitusel oli kostja esindaja seletus auto asukoha kohta segane ning lõpuks selgus, et kostja auto oli võsa taga (tl 20). Kostja ei ole hageja viimasele väitele vastu vaielnud. Kostja esindaja seletusest ilmneb lisaks, et kostja auto oli teest 60-70 m kaugusel ja kostja autojuht nägi puksiiri mitu korda suurel kiirusel 3 mööda sõitmas (tl 20). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja autojuht või esindaja oleksid sellest hoolimata auto asukohast märku andmiseks midagi ette võtnud. Samuti on kostja esindaja ise istungil märkinud, et kui hageja oleks varem tõendanud nii, nagu ta seda kohtus tegi, oleks kostja arvega nõus olnud (tl 21). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks teenuse osutamise eest välja 3540 krooni.
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
6. Hageja poolt esitatud arves nr 3/06 on arve tasumise päevaks märgitud 09.01.2006 ja viivise suuruseks 0,2% päevas (tl 4). Hageja esindaja väitis istungil, et ütles kostja esindajale tellimuse esitamise ajal mh ka viivise suuruse (tl 20). Kostja esindaja sellele vastuväiteid ei esitanud, vaid teatas, et see, mis puudutab tellimust, vastab tõele (tl 20). Kostja sai arve kätte 05.01.2006 (tl 12). Kostja arvet ei tasunud, ka seda osa mitte, millele tal vastuväiteid ei olnud (tl 21). Kostja ei ole iseenesest viivisearvestust vaidlustanud (tl 22). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2336.40 krooni.
7. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5876.40 krooni. 9.

§ 162

lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 10.

§ 133

lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi.

§ 133

lg 2 sätestab, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet; kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. 11. Hageja nõudeks on põhivõla 3540 krooni ja viivise 2336.40 krooni väljamõistmine (tl 22). Kuna viivisenõue on põhinõudest väiksem, tuleb hagihinnaks lugeda 3540 krooni, millelt tuleb RLS § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 250 krooni. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 350 krooni (tl 1, 8, 23), seega ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel võib hageja taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtunik 4