3-06-1261/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni

1. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1261 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet; Väljasaadetav – A.G., isikukood xxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 30.juuni
2. a, Tallinn Resolutsioon Pikendada A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega 30.augustini
3. a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.juulil
4. a. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada hiljemalt 10.juulil
5. a. Apellatsioonkaebus ja -teade peab jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtpäeval kella 17.00-ks. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A.G.l oli tähtajaline elamisluba
7. juulist
8. a kuni
9. juulini
10. a. Siseministri
11. juuli
12. a käskkirjaga nr 315 keelduti A.G.le tähtajalise elamisloa pikendamisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi
13. juulil
14. a A.G.le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, sundtäitmise tähtajaga
15. september
16. a. A.G. sundtäitmise tähtaja saabudes Eestist ei lahkunud ning vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. Esitatud kaebus ning hilisem apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Riigikohus otsustas
17. oktoobril
18. a jätta kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. A.G.l puudub kehtiv reisidokument, mistõttu ei olnud võimalik tema väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.
19. Tallinna Halduskohtu
20. novembri
21. a otsusega paigutati A.G. väljasaatmiskeskusesse alates
22. novembrist
23. a kuni Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
24. jaanuarini
25. a. Kohtuotsustega on kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa pikendatud.
26. KMA palub pikendada A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-le
27. A.G. on keeldunud reisidokumentide taotlusankeedi täitmisest. KMA pöördus
28. detsembril
29. a Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole palvega A.G. dokumenteerimiseks.
30. jaanuaril
31. a laekunud vastuse kohaselt on dokumentide saamiseks tarvis A.G. avaldust. 18.05.2006 pöördus KMA oma kirjaga nr 15.710/22407 A.G. poole ja palus täita omakäeliselt Vene Föderatsiooni Suursaatkonna reisidokumendi taotlusankeedid. A.G. kirjale vastanud ei ole, samuti ei ole ta täitnud vastavaid taotlusankeete. Kuna A.G.l puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei saa lahkumisettekirjutuse sundtäitmist hetkel lõpule viia.
32. A.G. palub jätta KMA taotluse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
33. Kohus leiab, et KMA taotlus A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu (VSS) seaduse § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ning § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
34. A.G.l puuduvad jätkuvalt välismaalaste seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti riik on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud Vene Föderatsiooni võimude tegevusetuse ja väljasaadetava enda seaduserikkumise (VSS § 264 lg 1 p 3 tuleneb kohustus aidata kaasa reisidokumendi muretsemisele) tõttu. A.G. väljasaatmine Vene Föderatsiooni ei ole võimatu VSS § 14 lg 4 p 2 mõttes – selles sättes silmas peetud objektiivset võimatust ei saa tingida A.G. tahtest ja tegevusest sõltuv vältav seaduserikkumine. Isik ei saa tema enda tahtliku seaduserikkumise tõttu osutuda paremas olukorras olevaks kui seadusekuulekas ning VSS § 264 lg 1 p 3 järgiv väljasaadetav.
35. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates
36. novembrist
37. a on kohtu hinnangul kohane sunnivahend kallutamaks A.G.t kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Kuna isiku kinnipidamine on tingitud üksnes isiku enda soovimatusest täita Eesti Vabariigi seadusandlust – aidata kaasa väljasaatmisele reisidokumendi taotlemise teel –, siis on abinõu eesmärgi suhtes jätkuvalt proportsionaalne ning kinnipidamine seadusliku väljasaatmiskohustuse täideviimiseks ei ole vastuolus põhiseadusega. seetõttu, et selles ei ole sätestatud kinnipidamise maksimaalset tähtaega. Kohus leiab, et isiku põhi- ja inimõiguste kaitse on tagatud ning isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine on proportsionaalne abinõu selle rakendamise eesmärgi suhtes.
38. Vastuseks väljasaadetava väidetele tema õiguse kohta Eesti Vabariigis viibida märgib kohus järgmist. Elamisloa andmisest keeldumise ja Eestist lahkumise kohustuse õiguspärasus on läbinud kohtuliku kontrolli. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-12-03 tuvastati, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni poolt
39. juulil
40. a sõlmitud "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Leping Vene Föderatsiooni relvajõudude väljaviimisest Eesti Vabariigi territooriumilt ning nende sealviibimise tingimustest" ja "Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil" ei anna käesoleval ajal A.G.le õigust Eestis viibida. Tulenevalt elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ning 2 lahkumisettekirjutuse kehtivusest ja siduvusest (haldusmenetluse seaduse §-d 60 ja 61) ei saa väljasaatmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise üle otsustamisel lõpmatult tõstatada küsimust sellest, kas A.G.l on õigus Eestis elamisloale. Kohtule ei ole esitatud käesolevas asjas uusi asjaolusid, mis ei olnud teada eelmiste kohtumenetluste ajal. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine toimub Eesti seaduses sätestatud alustel ja selle reguleerimiseks välislepingutes ei ole vajadust. Võimalik riikidevaheline vaidlus kokkuleppe tõlgendamise üle ei anna ei Eesti seaduste, samuti kokkuleppe ega muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt A.G.le õigust Eestis viibimiseks ega takista tema väljasaatmist. Ainuüksi asjaolu, et Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis jt Vene riigiorganid on kokkuleppe tõlgendamise suhtes avaldanud teistsugust arvamust kui Eesti võimud, ei tähenda, et Eesti võimude poolne tõlgendus oleks väär ja vastuolus rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artga 31–
42. A.G. väljasaatmine ei ole vastuolus direktiiviga 2003/109/EÜ. Pikaajaliseks elanikuks loetakse selle direktiivi art 4 lg 1 kohaselt riigis viimase viie aasta jooksul seaduslikult elanud kolmandate riikide kodanikke. A.G.l puudus direktiivi ülevõtmise tähtpäeval (
43. jaanuar 2006, art 26) Eestis elamiseks seaduslik alus.
44. A.G.l puudub kehtiv reisidokument, mistõttu tema kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest. Seega on põhjendatud A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine. Kohus pikendab A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 30.augustini
45. a. Sirje Tromp kohtunik 3