Hageja palus 17.08.2006 Harju Maakohtule esitatud hagi tagamise avalduses keelata OÜ-l G temale OÜ A poolt võõrandatud OÜ T osast (nimiväärtusega 760 000 krooni) tuleneva hääleõiguse kasutamine ja kohustada OÜ T juhatust tegema OÜ T osanike nimekirja märke OÜ B poolt OÜ-le G kuuluva osa suurusele (nimiväärtusega 760 000 krooni) vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Hagiavalduse kohaselt on rikutud hageja kui osaniku õigust teostada ostueesõigust OÜ T osale, mille OÜ A võõrandas OÜ-le G 06.02.2004.a. Kui hageja ostueesõigust ei oleks rikutud, oleks hagejale kuuluvale osale vastanud 50% OÜ T osakapitalist. Kuivõrd kostja OÜ G kasutab süstemaatiliselt temale hageja ostueesõiguse rikkumisega võõrandatud osast tulenevaid hääli hagejat kahjustavate otsuste tegemiseks, peab hageja edasise kahju ärahoidmiseks vajalikuks hagi tagamise abinõu rakendamist kostja OÜ G suhtes. Nimelt peab hageja vajalikuks kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni keelata OÜ-l G kasutada temale võõrandatud osast tulenevate häälte kasutamist OÜ T osanike poolt OÜ-d T puudutavate otsuste tegemisel. Hageja on seisukohal, et hagi tagamata jätmise korral saab olema ebatõhus hageja kasuks tehtav kohtuotsus, kuivõrd hagejale ülekantava osa nimiväärtus (760 000 krooni), millisega hageja omandab kostjalt OÜ-lt A OÜ T nimetatud osa, ei vasta selleks ajaks enam selle osa tegelikule turuväärtusele, kuivõrd OÜ T osakapitali turuväärtus langeb OÜ G poolt vaidlustatud osast tuleneva hääleõiguse kasutamise tõttu. 2. 18. augusti 2006.a määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise taotluse, keelates OÜl G temale OÜ A poolt võõrandatud OÜ T osast tuleneva hääleõiguse kasutamise ning kohustades OÜ T juhatust tegema OÜ T osanike nimekirja märke OÜ B poolt viimasele kuuluva osa suurusele vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Kohus leidis, et taotlus hagi tagamise abinõu rakendamiseks on põhjendatud hageja taotluses toodud motiividel ning tuleb rahuldada
lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt hagi tagamise abinõuks on kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Määruskaebuse põhjendused ja vastustaja seisukoht 3. OÜ G ja OÜ T esitasid määrusele määruskaebuse, milles palusid hagi tagamise määruse tühistada ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata, samuti kohustada OÜ T juhatust kustutama OÜ T osanike nimekirjast märke OÜ-le G kuuluva osa suurusele vastava hääleõiguse kasutamise keelu kohta. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et hagi tagamine on ebaõige ja põhjendamatu. Hagi tagamisel on kohus tuginenud hageja poolt esitatud paljasõnalistele ja tõendamata väidetele. Hageja nõudest (tunnustada hageja omandiõigust OÜ T osale nimiväärtusega 760 000 krooni) tulenevalt on hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmiseks oluline, et OÜ G ei oleks oma osa võõrandanud kolmandale heausksele isikule. Juba 03.06.2005.a määrusega keelas kohus OÜ-l B käsutada OÜ T osa. Seega on hageja nõue ja kohtuotsuse võimalik täitmine juba kohtumäärusega tagatud. Hagejal puudub nõue, mille tagamata jätmine võiks muuta kohtuotsuse täitmise raskendatuks või võimatuks. Alusetu on hageja väide, nagu teeks OÜ G OÜ-le T kahjulikke otsuseid. Hagi alusest ja esemest tulenevalt ei kuulugi asjas tuvastamisele, kas tehtavad otsused on OÜ-le T kahjulikud või mitte. Samuti ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel ja kohtuotsuse täitmisel mingit tähendust see, kui suur on vaidlusaluse OÜ T osa turuväärtus või kui suur see oli osa võõrandamisel ja kui suur see on võimaliku kohtuotsuse täitmisel. Käesolevas asjas ei ole esitatud nõudeid seoses vaidlusaluse osa turuväärtuse vähenemisega ega OÜ-le T väidetavalt kahjulike otsuste tegemisega. Hagi tagamise aluseks ei ole hageja poolt viidatud asjaolu, et hagi tagamata jätmisel oleks kohtuotsus ebatõhus. Hageja on ise valinud õiguskaitsevahendid ja hagi aluse oma õiguste teostamiseks. Määruskaebuse esitajad leiavad, et osast tuleneva hääleõiguse kasutamise keelamine on ühtlasi ebaseaduslik ja hagi tagamise abinõuna lubamatu. Hääleõiguse kasutamise täielik keelamine piirab ebaproportsionaalselt Põhiseaduse §-des 31 ja 32 sätestatud igaühe õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning õigust ettevõtlusvabadusele. Samuti viiks hagi tagamise korras mõnel osanikul hääleõiguse kasutamise keelamine ja teistel selle õiguse allesjätmine olukorrani, kus osanikel ei ole võrdsed võimalused osaleda äriühingu juhtimises. Hääleõiguse kasutamise keelamine võib viia ka osaühingu juhtimise võimatuseni osanike tasemel. ÄS 2
lg 2 kohaselt on hagi tagamiseks alus olemas, kui hagi tagamine on vajalik olulise kahju vältimiseks. Hageja viited Põhiseadusele on liiga üldsõnalised, kaebaja loogikat järgides ei oleks hagi tagamine üldse võimalik. Tegemist ei ole ka OÜ T osanike ebavõrdse kohtlemisega, kuna OÜ G ja teised osanikud (v.a hageja) on omavahel seotud isikud, millisele asjaolule on korduvalt viidatud kohtumenetluses ning ka hagi tagamise avalduses. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene, nagu oleks hagi tagamine osast tuleneva hääleõiguse kasutamise keelamise teel ebaseaduslik või nagu oleks seda tüüpi hagi tagamise abinõu vastuolus seaduse mõttega. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 6. Hagi on esitatud ostueesõiguse alusel OÜ T osa nimiväärtusega 760 000 krooni omandiõiguse tunnustamiseks ja osa ülekandmiseks. Samas on hagejal
lg 1 kohaselt muu hulgas õigus muuta hagi alust või eset, samuti suurendada või vähendada oma nõuet.
lg 1 kohaselt on hagejal hagi aluse või eseme muutmise õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus. Lg 4 kohaselt tuleb eelmenetluses hageja poolt hagiga seotud uute asjaolude esitamisel eeldada, et hageja täiendab nendega hagi alust. Asja materjalidest nähtuvalt (maakohtu eelistungite protokollid 20. juunist 2006.a ja 18. septembrist 2006.a) ei ole käesolevas vaidluses eelmenetlust lõpetatud. Seega on asja menetlemine jätkuvalt staadiumis, kus kohus selgitab
lg 1 kohaselt muu hulgas välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta, samuti poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta.
lg 2 kohaselt hagi tagamise korras vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida sõltumata sellest, kas abinõude kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha (
lg 1).
lg 2 alusel abinõude rakendamisel ei ole kohus seotud
lg-s 1 sätestatud hagi tagamise abinõude loeteluga; lisaks sellele ei ole nimetatud loetelu ammendav (
Muuhulgas võib kohus ka
ÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega on võimalik hääleõiguse kasutamise piiramine või keelamine ka
Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada hagi tagamise korras abinõu, millega hoitaks ära võimaliku kahju edaspidine tekkimine ning õigusliku ebaselguse suurenemine. Vaidlus puudutab muuhulgas küsimust, kellele kuulus ajavahemikul ostueesõiguse teostamisest kuni asjas lahendi jõustumiseni õigus teostada vaidlusalusest osast tulenevaid õigusi, muuhulgas õigust osaleda OÜ T juhtimises osanike koosolekul hääleõiguse kasutamise teel. Hagi võimaliku rahuldamise korral tuleb VÕS § 244 lg 6 alusel lugeda, et osa võõrandamisel OÜ-le G ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1), mistõttu võib üles kerkida küsimus vaidlusalusel ajavahemikul tehtud osanike otsuste kehtivusest. Olukorras, kus vaidlustatud on osast tulenevate õiguste kuuluvus OÜ-le G, peab ringkonnakohus põhjendatuks peatada vaidlusalusest osast tulenevate õiguste teostamine maakohtu määruses märgitud mahus. 9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, nagu oleks valitud hagi tagamise viis kostjale põhjendamatult koormav.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagamise valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid, millest nähtuvalt pärast ostueesõiguse teostamisele suunatud hagi esitamist on OÜ T juhtimisel läbi viidud mitmeid olulisi ümberkorraldusi (osaühingu põhikirja muutmine, osakapitali tunduv suurendamine jm). Põhjendatud ei ole ka kaebaja väited tema põhiseadusliku omandiõiguse ning ettevõtlusvabaduse alusetu kitsendamise kohta. Mõlema põhiõiguse puhul tuleb arvestada ka lihtseadusandlusega kehtestatavate kitsendustega. Muuhulgas annab aluse omandist tulenevate õiguste teostamise piiramiseks
. Ringkonnakohus märgib, et hagi rahuldamata jätmise korral või asjaolude ilmnemisel, mille kohaselt puudus hagi tagamise ajal hagi tagamise nõue või selle alus, võib kostja nõuda hagejalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.