EDASIKAEBAMISE KORD Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hageja ja kostja elasid koos alates . kuni .a. Kooselust sündis CS Alates kooselu lõppemisest elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kooselu ajal ega ka pärast selle lõppemist ei ole kostja hagejat lapse kasvatamisel toetanud ega lapse eest hoolitsenud. Vaatamata sellele, et hageja on kostjalt korduvalt lapse kasvatamiseks rahalist abi palunud, on kostja sellest keeldunud. Hageja sissetulek on 13 077 krooni kuus, millest lapsele kulub igakuiselt 3300 krooni. Lapse õigustatud vajaduste rahuldamiseks kulub ligikaudu 4000 krooni. Kostja, vaatamata asjaolule, et ta oli toimuvast kohtuistungist teadlik, istungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
S § 60 ja 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus alates hagi esitamisest teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus. Kohus, lähtudes lapse vajadustest, leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 9 x 2000 = 18 000
lg 2 teise lause järgi kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel. Nimetatud sätetest ja Riigilõivuseaduse lisast nr 2 tulenevalt tuleb riigilõiv 1250,00 krooni tasuda kostja KS´il. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.