Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni .
Menetluse käik esitas OÜ hagi VB vastu 5746,44 krooni nõudes. Nõue tulenes kostja ja AS (AS õigusjärglane) vahel sõlmitud lepingust nr , mille kohaselt esitatud arved jättis kostja maksmata. Antud lepingust tuleneva nõude omandas hageja. Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 5746,44 krooni, millest põhivõlgnevus on 2873,22 krooni ja viivis 2873,22 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 420,00 krooni, õigusabikulu katteks 287,32 krooni ja AT tasu 200,00 krooni Kostja on toimunud kohtuistungile kutsutud väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud teadetega, kuid kohtu määratud istungile kostja ei ilmunud ning ei ole teatanud ka ilmumist takistavate asjaolude olemasolust. Hageja jääb nõude juurde ja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu eelistungile ilmunud ja hageja nõudis tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaolude õigusliku põhjendatuse korral hageja kasuks tagaseljaotsuse. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et tema mitteilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikest takistustest istungilt puudumiseks. Puuduvad
sõlmitud lepingust ning teatisest AS ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse, ja riigilõiv 200,00 krooni kostja kohtusse kutsumise eest Ametlike Teadaannete kaudu.
lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 287,32 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast.
p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tehtud kulud summas 89,50 krooni. Kohtutäituritasu jätab kohus kostjalt välja mõistmata, kuna kostja on kutsutud Ametlike Teadaannete kaudu. Krista Kirspuu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.