3-04-218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2006, Tallinn Haldu
) § 9 lg 1 kohaselt pannakse hüvitamiskohustus üksnes süüliselt kahju tekitamise eest. Kirja lugemine K. P või teiste ametnike poolt on pigem Ü. M oletus kui kahtlus. Tunnistaja B. L ütlused ei kinnita kirja saabumise ja selle avamise asjaolusid, samuti ei osanud ta anda ütlusi selle kohta, kes konkreetselt lugesid kaebajale adresseeritud kirja. Seega ei ole kahju tekkimine tõendatud. Viide ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 2-3/498/05 ei näita kohtuniku ebaprofessionaalsust, vaid vastupidi, kaebajaga seonduva põhjalikku uurimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.
§ 7
lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 4
(7)3-04-218 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
§ 7
lg 1 ja kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimuseks taotlejal kahju tekkimine, mis on põhjuslikus seoses kahju tekitaja avalik-õiguslikus suhtes toimunud õigusvastase käitumisega, millega rikuti taotleja õigusi.
§ 9
lg 1 kohaselt peavad mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude rahuldamiseks olema lisaks eeltoodule täidetud ka järgmised tingimused – kahju põhjustamine füüsilisele isikule süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamisega. Mittevaralise kahjuna on muuhulgas käsitatav hingeliste kannatuste põhjustamine isikule. Kuna käesoleval juhul taotletakse sõnumi saladuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, tuleb hinnata, kas tõendatud on sõnumi saladuse õigusvastane riive ning sellega kaebuse esitajale kahju põhjustamine.
- VangS § 97 lg 1 sätestab, et vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud selle paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. VangS § 97 lg 2 kohaselt võib vahistatu kirjavahetuse ja telefoni ning muude üldkasutatavate sidekanalitega edastavate sõnumite sisu kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja kirjavahetuse sisuga tutvumiseks puudus VangS § 97 lg-s 2 sätestatud alus. Samuti puudub vaidlus selles, et kaebuse esitajale saadetud kiri avati kaebuse esitaja juuresolekuta. Halduskohus leidis, et kirja ekslik avamine toimus prefektuuri asjaajamistalituse ametniku poolt mittenõuetekohase hoolsuse tõttu. Seega rikkus politseiprefektuur kirja avamisel VangS § 97 lg-s 1 sätestatud nõuet.
- Ainuüksi kirja vahistatu juuresolekuta avamise fakt ei kujuta endast viimase õiguse sõnumi saladusele rikkumist, sest selline rikkumine eeldab kirja sisuga tutvumist. Samas on õige apellandi väide, et kinnipeetav ei saa kambris viibimise ja liikumisvabaduse piiratuse tingimustes tõendada, et tema kirja on mõni ametnik lugenud. Olukorras, kus kiri on kinnipidamisasutuse poolt adressaadi juuresolekuta avatud, tuleb eeldada, et kirja sisuga on tutvutud, kui kirja VangS § 97 lg-s 7 sätestatud nõuet rikkudes avanud asutus ei tõenda vastupidist. Tõendamiskoormis, et sõnumi saladust ei ole rikutud, on õige asetada sellele, kes avas teisele isikule saadetud kirja.
- I. T seletuses (tl 35-37) märgitakse, et ümbriku ekslik avamine toimus seetõttu, et ümbrikul oli Saare Politseiprefektuuri aadress, kirjal puudus viide, et tegemist on arestimajas vahi all oleva isikuga, ning märge „isiklik“. Sellest, et tegu võib olla politseiprefektuuris vahi all viibiva isikuga, sai I. T aru siis, kui võttis ümbrikust välja käsikirjaliselt kirjutatud kirja. Kirja edasi lugemata, võttis I. T ühendust arestimajaga, selgitas välja, et adressaat viibib arestimajas ning edastas selle kirja avamisest teavitades arestimaja ülemale. K. P kinnitab kirjalikus seletuses (tl 34) Lääne politseiprefektile, et kiri jõudis arestimajja tema töölauale eelnevalt avatuna, tema kirja ei avanud ega lugenud, kuna I. T oli juba töölt lahkunud, ei saanud ta vastust, miks kiri on juba avatud. K. P eitab kaebuse esitaja väitel kirjas sisaldunud termini „*“ kasutamist kaebuse esitaja suhtes. Kohtule antud tunnistustes (tl 74 ja 92) jääb K. P 5
(7)3-04-218 samade selgituste juurde, märkides, et kiri saabus arestimajja õhtupoolikul, pandi tema töölauale ajal, mil ta viibis arestimaja koridoris. Kiri ei saanud töölaual olla üle poole tunni. Sel ajal viibis arestimajas töötajatest tema teada veel ainult operaator. Kirja sai tema lauale tuua arestimaja operaator või arestimaja ülem, juurdepääs ruumile on vahetuse vanemal ja operaatoril, ka uurijatel juhul, kui operaator nad sinna laseb. K. P ei usu, et töölaual ümbrikus olevat võõrale isikule adresseeritud kirja oleks keegi lugenud. Kirja eelneva avamise avastas ta kirja kaebuse esitajale üleandmisel, kui asus seda kaebuse esitaja juuresolekul avama ning siis kirjutas ta ümbrikule, et kiri saabus arestimaja lauale avatult. Ringkonnakohtu hinnangul on politseiprefektuuri ja arestimaja töötajate selgitused kooskõlas kirja saabumise asjaoludega, usutavad ja selged. Kirja avamise fakti ei ole püütud varjata. Seetõttu peab ringkonnakohus usutavaks ka seda, et kirjaga tutvumine leidis aset vaid I. T poolt ja vaid selles ulatuses, mis tekitas kahtluse, et tegemist võib olla arestimajas viibivale kinnipeetavale adresseeritud kirjaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust lugeda kaebuse esitaja ja viimasega koos arestimajas samas kambris viibinud B. L ütlusi, et korra on K. P nimetanud kaebuse esitajat „*“, usaldusväärsemaks K. P vastupidise sisuga ütlustest. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oli kaebuse esitajale saadetud kirjas kasutatud sõnaga.
- Fakt, et kiri jõuab adressaadini avatuna, võib temale anda piisava aluse arvata, et keegi võib olla selle kirjaga eelnevalt tutvunud, ning tekitada temale hingelisi kannatusi sõltumata sellest, kas sõnumi saladuse rikkumine tegelikult aset leidis. Seetõttu ei välista ka asjaolu, et kirja sisuga tutvumist prefektuuri või arestimaja töötajate poolt tõendatud ei ole, kaebuse esitajale kahju tekitamist õigusvastase toiminguga, mis väljendub kirja avamises VangS § 97 lg-s 7 sätestatud nõudeid rikkudes. Järgnevalt tuleb hinnata, kas moraalse kahju põhjustamine kaebuse esitajale on tõendatud.
- Kaebuse esitaja hindas tekitatud kahju suuruseks 15 000 krooni, mille arvestamist selgitas ta selliselt, et 10 000 krooni väljendaks hüvitust häbi eest, mida ta on pidanud tundma teadmisest, et K. P ja võib-olla ka keegi teine on kirja lugenud, 5000 krooni hüvitaks selle, et avameelne suhtlemine kirja teel elukaaslasega oli häiritud ning viimane keeldus teda arestimajas külastamast (kaebuse täpsustus tl 23). Kirja avamisega hingelistes kannatustes väljenduva kahju tekkimise fakti ja tekitatud kahju suurust ja iseloomu saab hinnata lähtudes kirja sisust ja selle kohta käiva teabe levimise ulatusest ja asjaoludest. Samuti viitab kahju esinemisele või iseloomule asjaosaliste käitumine.
- Kaebuse esitaja rõhutab, et kirjas lahati intiimelu üksikasju. Kohtu ettepanekule (tl 20-21) esitada tõendina avatud kiri, vastas kaebaja, et kiri ei ole säilinud, samas mäletab ta selgelt kirja sisu ning vajadusel võib selle kohtule avalikustada (tl 23 pöördel). Järelikult puuduvad käesolevas asjas tõendid kirja sisu kohta. Kaebuse esitaja selgitusi kahju tekkimise osas ei pea ringkonnakohus usaldusväärseks. Kaebuse esitaja võib anda ebaõigeid ütlusi sooviga saavutada hüvitise alusetu väljamõistmine. Halduskohus on kaebuse esitaja ütluste usaldusväärsust hinnates põhjendatult tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2005 otsusele haldusasjas nr 2-3/498/05, kus kaebuse esitaja taotles Lääne Politseiprefektuuri töötajate tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Selles otsuses tuvastas ringkonnakohus muuhulgas, et kaebuse esitaja on teadvalt ebaõigete andmete esitamisega püüdnud saavutada kaebuse rahuldamist hüvituse nõudes äravõetud mobiiltelefonide eest, mis jõudsid tagasi kaebaja valdusesse. Kahtlusi käesolevas asjas 6
(7)3-04-218 väidetud kahju tegeliku esinemise kohta süvendab ka kaebuse esitaja käitumine, kes on hüvitise nõudega kohtusse pöördunud kirja avamisele (
- või
- septembril 2003) peaaegu aastase ajavahemiku võrra järgnenud ajal, esitades 28.07.2004 kaebuse (tl 3-4), kus nõutakse moraalse kahju hüvitist kogusummas 53 400 krooni kaebuses üles loetud arvukate Kuressaare arestimajas kinnipidamisega seonduvate väidetavate rikkumiste eest (kogusummas 10), mille hulgas ühena äärmiselt üldsõnaliselt mainitakse sõnumi saladuse rikkumist, mis seisneb vahistatutele saabunud kirjade läbilugemises. Selline käitumine viitab otsitud väidete esitamisele eesmärgiga rikastuda väljamõistetava rahalise hüvitise läbi. Kuna puuduvad igasugused usaldusväärsed andmed kaebajale adresseeritud kirja sisu kohta, ei ole kirja avamisega kaebuse esitajale mittevaralise kahju tekitamine tõendatud. Seetõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 7
(7)