1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning mõlemal vanemal on sama seaduse § 49 kohaselt oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja poolt asjas esitatud lastele kantavate kulutuste arvestuse kohaselt (vt. tlk. 2) nähtub kohtu arvates veenvalt asjaolu, et hageja majanduslik olukord on mõnevõrra soodsam kui seda on kostja majanduslik olukord, kuna oma hagiavaldues toodud arvestuse kohaselt on hagejal ilmselt võimalik kanda laste ülalpidamiseks ja nende normaalse arengu tagamiseks kulutusi kuus 4 400 krooni ulatuses ühele lapsele. Samas kostja töötasu tõendi kohaselt moodustab tema 6 kuu keskmine brutotöötasu 10 698.50 krooni. Kohtu arvates on õiglaseks ja põhjendatud elatise suuruseks 3 800 krooni kuus kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, aluseks võttes poolte mõnevõrra erinevaid majanduslikke võimalusi ning alaealiste laste vajadusi. Väljamõistmisele kuuluv elatusraha suurus 3 800 krooni kuus kahele lapsele peaks kohtu arvates aitama hagejal katta olulises ulatuses temapoolse mõistliku majandamise korral lastele kantavaid kulutusi ühes kuus ning samas peaks antud rahasumma olema jõukohane ka tasumiseks kostjale tema sissetulekut arvesse võttes. Kostja puhul on tegemist noore teotahtelise mehega, kellel on vastava soovi korral ilmselt võimalik leida ka tulusamat teenistust, kindlustamaks oma laste ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite olemaolu.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatis summas 3 800 krooni kuus tuleb kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest Harju Maakohtule .a. Tulenevalt seaduse mõttest on mõlemad vanemad vastutavad oma alaealise laste kasvatamise ja nende eest hoolitsemise kohustuse täitmise eest ning lastest lahus elaval vanemal on eelkõige just materiaalselt võimalik osutada igakülgset hoolitsust ja abi oma kasvavatele lastele, tagamaks omalt poolt vajalikud eeldused nende igakõlgseks arenguks.
4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seonduvalt asjaoluga, et hageja maksab saadud elatusrahalt kui tulult ka tulumaksu seaduses sätestatud määras, jääb hagejale kostjalt väljamõistetavast rahasummast laste ülalpidamiskulude kandmiseks reaalselt 2 926 krooni kohtuostsuse tegemise aja seisuga. Kõike eeltoodut aluseks võttes hindab kohus kostja vastuväiteid põhilises kui asjasse mittepuutuvaid ja jätab need tähelepanuta kui õiguslikult põhjendamatud ning ka kui seaduses sätestatud korras tõendamata. Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud riigilõivuna summas 2 000 krooni (3 800 krooni x 9 = 34 200 krooni) vastavalt TsMS §-le 129 lg. 2, milline summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 09.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.