← Eesti

2-05-17920/2

2-05-17920 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL.

  1. maist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26.
  2. 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-17920 Tsiviilasi VR hagi MR määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VR Kostja MR ning tema volitatud esindaja vandeadvokaat ET-Š . Kohtuistungi toimumise aeg
  3. 04.2006.a. vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha RESOLUTSIOON Rahuldada VR hagi MR vastu poolte abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks. Lahutada VR ja MR abielu, milline registreeriti .a. kandega nr Jätta poolte abielust .a. J-KR tema VR juurde ning tema kasvatada. Poolte abielu lugeda lõppenuks käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna jätta kostja MR kanda. MR mõista vvälja VR kasuks 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu .a. Pooltel on abielust .a. J-KR, kes elab käesoleval ajal hageja juures ning on täielikult ka tema ülalpidamisel. Poolte kooselu on hageja arvates lõppenud ning selle põhjuseks peab hageja kostja . Abielu on muutunud formaalseks ning hageja palub nende abielu kostjaga lahutada ning jätta alaealine laps hageja juurde ning tema kasvatada. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 1 400 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 1 aasta eest. Kuna hageja ei pea võimalikuks kostjaga abielu suhete taastamist ning kooselu jätkamist, palub ta kohtul nende abielu kostjaga lahutada. Hageja arvates pooltel vaidlust ühisvara jagamise üle ei ole. Kostja vastuväited hagile Kostja ei vaielnud vastu abielulahutuse hagile ning oli nõus samuti sellega, et poolte alaealine laps jääb hageja juurde ja tema kasvatada. Elatise nõudes sõlmisid pooled kohtuistungil kompromissi ning palusid kohtul see esitatud kujul kinnitada ning menetlus asjas elatise nõudes lõpetada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi poolte abielu lahutamiseks ning lapse elukoha määramiseks tuleb rahuldada, ning seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Asja menetlemise käigus ilmnes kohtu arvates veenvalt asjaolu, et pooled on asunud juba aastaid tagasi elama eraldi leibkondadena ning kumbki pooltest ei ole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks. Seega, kui vastavalt Perekonnaseaduse § 29 lg.-le 2 kohus teeb kindlaks asjaolu, et abielu jätkamine on võimatu, abielu lahutatakse. Poolte abielu suhted on poolte seletuste kohaselt lõppenud samuti ka majanduslikud suhted. Kostja abielulahutuse hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et kuna poolte kooselu ja ka abielu suhted on lõppenud ning kumbki pool pole kohtule avaldanud soovi abielu jätkamiseks, tuleb poolte abielu lahutada. Poolte abielust sündinud J-K tuleb jätta hageja juurde ning tema kasvatada. Kostja ka antud nõudele vastuväiteid ei esitanud. Elatise nõudes sõlmisid pooled kompromissi ning kohus pidas võimalikuks see kompromiss kinnitada ning elatise nõudes menetlus asjas lõpetada. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 360 krooni tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 60 lg. 1 sätteid. Ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi, mis kuulub rahuldamisele. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 26.05.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.