2-05-182/5

2-05-182 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. maist 2006.a Kohus Harju Maaakohus Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laaasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mail 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-182 Tsiviilasi MM hagi MM vastu lapse elukoha määramiseks tema elukohana ning MM vastuhagi MM vastu lapse elukoha määramiseks tema elukohana. Menetlusosalised ja nende Hageja MM ; Kostja MM ning tema volitatud esindaja advokaat AV; Asjas kaasatud estkosteasutuste esindajad: RV lastekaitse inspektor KL HLV osakonna esindaja kohtuistungile ilmumata. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg . RESOLUTSIOON Rahuldada MM vastuhagi MM vastu tema elukoha määramiseks lapse elukohana. Määrata poolte abielust .MM elukohaks tema MM elukoht . Kohtukulude jaotus Poolte asja menetlemisega kantud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantsei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning asja menetluse käik linna- ja ringkonnakohtus Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitas MM kohtule hagi MM vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ning lapse elukoha määramiseks.Tallinna Linnakohtu otsusega .a. hagi rahuldati kostja suhtes. Kostja MM esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti poolte alaealine poeg Mairo hageja juurde ja tema kasvatada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning tühistas Tallinna Linnakohtu otsuse vaidlustatud osas ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks linnakohtule, kuna kohus jättis kaasamata eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuva vaidluse lahendamiseks. Kohtuistungil MM loobus oma hagist kostja vastu ning tunnistas kostja vastuhagi. Kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab MM hagis MM vastu asjas kohtumäärusega menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kostja vastuhagi Kostja esitas .a. asjas vastuhagi lapse elukoha määramiseks ning palus kohtul määrata M M elukohaks MM elukoht MM tunnistas kohtuistungil vastuhagi ning oli nõus, et poolte alaealise M elukohaks jääb MM elukoht Eestkosteasutuste seisukoht lapse elukoha määramisel eestkoste asutusena on oma kirjalikus arvamuses kohtule ning ka kohtuistungil jätkuvalt seisukohal, et kuna poeg elab oma isa juures, tuleks lapse emale määrata lapsega suhtlemise kord. arvamuse kohaselt eestkosteasutusena tuleks poolte alaealine poeg jätta tema isa MM kasvatada, kuid kuna MM on jäänud poja kasvatamisest eemale, oleks mõistlik määrata lapsega suhtlemise kord, mille eesmärgiks on anda eemalolevale vanemale võimalus osaleda lapse elus. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele ning põhihagis tuleb menetlus lõpetada, kuna hageja loobus oma hagist kostja vastu. Perekonnaseaduse §-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Sama seaduse §-i 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast ning samas lg. 2 sätte kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Käesoleva vaidluse esemeks on poolte kui lahutatud abikaasade abielust sündinud alaealise poja Mairo elukoha määramine. Kohtuistungi ajaks on selgunud veenvalt asjaolu, et hageja loobus oma hagist määrata tema elukoht lapse elukohaks ning tunnistas kostja vastuhagi ning oli nõus, et lapse elukohaks jääb kostja elukoht, kus laps käesoleval ajal ka elab. Hageja seletuse kohaselt kohtule ei soovi ta toimida vastuolus lapse tahtega, kuna poeg soovib temale teadaolevalt elada oma isa juures. Eestkosteasutuste seisukoht kohtul määrata lahus elava vanema (s.o. MM) jaoks lapsega suhtlemise kord, ei ole kohtu arvates kooskõlas käesoleva vaidluse esemega ning ka eestkosteastuste kaasamise eesmärgiga käesolevas vaidluses, milleks on alaealise lapse elukoha määramine vanemate abielu lahutamise korral. Kumbki pooltest pole käesolevas asjas kohtu poole pöördunud hagiga lapsega suhtlemise korra määramiseks. Kohus peab vajalikus siinkohal veelkord selgitada kõigile asjaosalistele, et Perekonnaseaduse § 52 lg. 2 sätte ja mõtte kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, kuulub antud probleem eestkosteasutus(t)e pädevusse ja on viimas(t)e korraldada ning vaid vanema nõudel lahendab sellise vaidluse kohus. Kohus saab vaidluse lahendada vaid siis, kui kohtule on vastavasisuline nõue hagina esitatud. MM seletuse kohaselt kohtule ei võimalda MM tal lapsega kohtuda ning isegi mitte telefoni teel lapsega kontakteeruda. Seega on hagejal kui lahuselaval vanemal lapsega suhtlemisel probleeme ning eelkõige lapse huvidest lähtudes tuleks antud küsimus eelkõige eestkosteasutuse sekkumisel ja kaasabil lahendada, sest mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ning tema eest hoolitseda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Seonduvalt asjaoluga, et MM tunnistas vastuhagi, tuleb poolte abielust MM elukohaks määrata MM elukoht Poolte kantud kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna kumbki pooltest ei ole kohtuistungil taoltenud kohtu kaudu vastaspoolelt kohtukulude väljamõistmist enda kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 22.05.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik