2-05-12140/1

2-05-12140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2006.a. Tallinnas, lihtmenetluse korras Tsiviilasja number 2-05-12140 (endine nr. 2/256-20380/05) Tsiviilasi OÜ hagi VP vastu 10058,32.- krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja lepinguline esindaja SE kostja VP RESOLUTSIOON
2. Rahuldada OÜ poolt esitatud hagi VP suhtes.
3. Välja mõista VP 10058,32.- krooni OÜ kasuks.
4. Kohustada VP’l tasuma osaühingule võlgnevus AS asuvale arvelduskontole kogusummas 11611,24.- (üksteist tuhat kuussada üksteist krooni ja kakskümmend neli senti) krooni alljärgneva graafiku alusel: ...
5. Välja mõista VP’lt riigituludesse postikulu 30,80.- krooni (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue .a. esitas OÜ Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) VP suhtes tsiviilhagi põhivõlgnevuse 5029,16.- krooni ja viivise 5029,16.- krooni suuruses võlanõudes. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS õigusjärglane) ja kostja – VPvahel .a. sõlmitud Leping nr. mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade( ) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva AS mobiiltelefonteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. AS loovutas .a. 5029,16.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni s.o. .a. kuni .a. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viiviste nõuet põhivõla summani. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 10058,32.- krooni, sellest põhiosa on 5029,16.- krooni ja viivist 5029,16.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜ kasuks kostja VP’lt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 10058,32.krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 1050,00.- krooni ja õigusabikulud 502,92.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 30ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistab kostja VPhagi, märkides, et vastuhagi tema esitada ei soovi, kuna selleks puudub vajadus. Esitatud vastuses hagiavaldusele teatab kostja, et taotlusi ja vastuväiteid tal antud asjas ei ole, kohtukulude jagamise jätab tema kohtu otsustada, nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on asunud seisukohale, et tema arvamuse kohaselt on võimalik kompromissi sõlmimine, tuues omapoolse ettepanekuna välja võimaldada tasuda võlga igakuiste osamaksetena. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, asub seisukohale, et arvestades asjaolu, et kostja tunnistab võlga, kuigi kostjal pidavat võla tagastamiseks puuduma vastav sissetule on nemad – hageja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja teeb kostjale siiski ettepaneku sõlmida võla tasumiseks maksegraafik. Nimelt leiab hageja, et kostja on kohustatud tasuma põhivõla summas 5029,16.- krooni, viivised summas 5029,16.- krooni, kohtukuludena riigilõivu summas 1050,00.- krooni ja esinduskulud sumas 502,92.- krooni ning seda igakuiste osamaksetena alates 400,00.- krooni kuus, järjestikuse 29 kuu vältel. Harju Maakohtu põhjendused: Hageja esitas . Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja VP vastu hageja ja kostja vahel Lepingust nr. tuleneva võlgnevuse 5029,16.- krooni ja viivise 5029,16.- krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi mõista kostjalt välja menetluskulud nimelt riigilõiv: 1050,00.krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 502,92.- krooni. 2 Käesoleva tsiviilasja menetluse raames edastati kohtu poolt kostjale hagimaterjalid koos lisadega ning kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagiavaldusele vastama. Kostja teavitas .a. kohut, et tema tunnistab hagi ning on nõus tsiviilasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Taotlusi ja vastuväiteid kostja antud tsiviilasja raames ei esitanud, vastuhagi tema esitada ei soovinud. Kohtukulude jaotamise jätab kohtu otsustada, võlga on nõus tasuma igakuiste osamaksetena. Hageja tutvunud kostja vastusega hagiavaldusele on nõus käesoleva tsiviilasja menetlemisega kirjalikus menetluses. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatus, asudes seisukohale, et nemad on nõus kui kostja tasuks hagejale võla koos kohtukuludega kogusummas 11611,24.- krooni osamaksetena 400,00.- krooni kuus järjestikuse 29 kuu vältel. .a. asus kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetlemist on otstarbekas jätkata lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 sätteid järgides. Kohus arvestas lihtsustatud menetluse kohaldamise määramises asjaolu, et kohtule esitatud hagihind ei ületa 20000,00.- krooni. Juhindudes TsMS § 405 lg 2 andis kohus pooltele tähtaja esitada kohtule kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused hiljemalt 10 päeva pärast kohtu poolt koostatud kohtumääruse kättesaamist ning kohustas pooli 10 päeva jooksul kohtule teatama oma soovist olla kohtu poolt enne asjas kohtuotsuse tegemist ära kuulatud. Kohus selgitas kohtumääruses pooltele, et juhul, kui pooled taotlevad enda või teise poole kohtu poolt ärakuulamist, tühistab kohus oma määruse asja lahendamisest lihtsustatud menetluses ja kuulab pooled ära. Kui pooled ära kuulamist ei taotle, avaldab kohus kohtuotsuse kantselei kaudu. Käesolevas tsiviilasja menetluse käigus ei ole pooled avaldanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud või taotlenud teise poole kohtu poolt ärakuulamist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne .a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne .a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus uurinud käesolevas tsiviilasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis leiab, et OÜ poolt esitatud hagi VP vastu 11611,24.- krooni suuruses võlanõudes, mis sisaldab ka kohtukulusid on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, nagu kostja ei võlgneks hagejale lepingu nr. (leping toimikus) sõlmimisest tulenevat põhivõlgnevust 5029,16.- krooni ja viivist summas 5029,16.- krooni. Samuti ei ole tekkinud vaidlust kohtukulude välja mõistmise osas. Kostja on tunnistanud hageja ees olevat võlgnevust, hageja on nõus, kui kostja tasub võlakatteks 10058,32.- krooni, kohtukuludena: riigilõivu 1050,00.- krooni ja esinduskulud summas 502,92.- krooni. Kohus asub hagejaga ühisele seisukohale, et vastavalt kehtinud tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud tsiviilkoodeksi § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kohus arvestades nii hageja kui ka kostja seisukohti leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldus kostja VPsuhtes on esitatud põhjendatult ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopiad kostjale saadetud ja kostja poolt tasumata jäetud arvete kordus väljatrükid, nimelt arved nr. . Kohtle teadaolevalt on kostja teavitanud hagejat sellest, et temal puuduvad piisavad sissetulekud võla tasumiseks hagejale. 3 Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma igakuise sissetuleku suuruse kohta, ei ole see takistuseks kostjale maksegraafiku koostamiseks, kohustades kostjat tasuma hageja ees olevat 11611,24.- krooni suurust võlgnevust igakuise 400,00.- krooni suuruse osamaksena. Kohus kohustab kostja VP’l tasuma hagejale võlgnevus alljärgneva maksegraafiku alusel:
6. … Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 30,80.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; §162 lg 1; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
7. Piret Liivo Kohtunik 4