← Eesti

2-05-1933/2

2-05-1933 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1933 (endine nr 2/584-3898/05) Tsiviilasi ÜV, VK´e ja IK´i avaldus KK´e surnuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldajad ÜV esindaja vandeadvokaat TM VK esindaja JA IK esindaja JA Istungi toimumise aeg 27.04.2006 RESOLUTSIOON
  2. Avaldus rahuldada.
  3. Tunnistada KK surnuks ja lugeda KK´e surmaajaks . Menetluskulude jaotus Kohtukulud jätta avaldajate kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded määruse avaldamisest alates. Määruse peale võib määruskaebuse esitada avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu. Kohus saadab määruse selle jõustumisest alates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud ÜV on esitanud kohtule avalduse KK´e surnuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr ). Avalduse kohaselt puuduvad ÜV,KK´e kohta andmed alates . Avaldaja ÜV taotleb surnuks tunnistamist põhjusel, et temale teadaolevalt jättis KK talle korraldused oma testamendis. PP teatise kohaselt on KK kadunuks tunnistatud alates . Juhindudes TsÜS § 19 lg 2 palub avaldaja KK´e surnuks tunnistada. 1 2-05-1933 on kohtule esitatud VK´e ja IK´i avaldus KK´e surnuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr ). Avalduse kohaselt tunnistati KK teadmata kadunuks. Kohtuotsuse kohaselt loeti KK´e äraolemise alguseks ning tema vara hoidjaks määrati IK. KK´e kadumajäämisest on möödas enam kui viis aastat (viimati nähti teda ). Alates ei ole avaldajatele VK´ele ja IK´ile laekunud mingisugust informatsiooni KK´e elusoleku kohta. PP vastuse kohaselt on KK teadmata kadunud ja seoses sellega tagaotsitav alates . KK´e vara on nimetatud perioodil valitsenud ja hooldanud tema , avaldaja IK. Arvestades, et puuduvad igasugused andmed KK´e elusoleku kohta ning tema vara edasine saatus tuleb otsustada pärimise teel paluvad avaldajad tunnistada KK surnuks. Surmaajaks määrata . kohtumäärusega liitis kohus tsiviilasja nr ja tsiviilasja nr ühte menetlusse (tl 68). Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldajate seletused ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt kohus võib teadmata kadunud isiku huvitatud isiku taotlusel surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. algatati TPK isikuvastaste kuritegude talituse poolt avaldaja VK´e avalduse alusel tagaotsimistoimik seoses sellega, et lahkus KK kodust .a. Politsei tagaotsimistegevuse tulemusena KK´e asukohta välja selgitatud ei ole. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr (tl 48-49) on KK tunnistatud teadmata kadunuks alates . Sama otsusega määrati avaldaja IK teadmata kadunud isiku vara hooldajaks. TsMS § 510 lg 1 kohaselt pärast isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. Teates avaldatakse hoiatus võimalikust surnukstunnistamisest ja kutsutakse kõiki isikuid üles esitama kohtule andmeid isiku kohta, kelle surnuks tunnistamist taotletakse. , , ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teate (tl 52-53) peale kohtule KK´e kohta andmeid tema elusoleku kohta esitatud ei ole. Ülaltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et enam kui viie aasta jooksul ei ole andmeid KK´e kohta. Viimased andmed KK´e elusoleku kohta on . Seega on kohus seisukohal, et KK tuleb tunnistada surnuks. TsÜS § 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg; lg 2 kohaselt kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Arvestades asjaolu, et KK jäi kadunuks ja tema eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb KK´e surmaajaks lugeda s. o esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimaseid andmeid. Kohtukulud 2 2-05-1933 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne .a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni .a kehtinud TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.