3-06-709/15

3-06-709 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Egon Konsand, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-709 Haldusasi R.T. kaebus Kanepi Vallavalitsuse korralduse 12.01.2006 nr 21.3/2 ja vaideotsuse 08.03.2006 nr 2-1.3/32 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14.06.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. november 2006 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – R.T. , esindaja advokaat Peeter Järv Vastustaja (haldusorgan) – Kanepi Vallavalitsus, esindaja Laine Kool Kolmas isik – P.H. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
3. juuni 2006 otsus muutmata. R.T. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
4. novembrist
5. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. R.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Kanepi Vallavalitsuse korralduse 12.01.2006 nr 21.3/2 ja vaideotsuse 08.03.2006 nr 2-1.3/32 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on R. T ja P.H. u kaasomandis Kanepi vallas Magari külas elamu, mis 17.04.2001 tulekahjus hävines, säilinud on ainult seinad. Kanepi Vallavalitsuse korraldusega nr 433 14.09.2001 määrati R. T ja P. H kaasomandisse kuuluva majavalduse (elamu, kuur ja garaaž) kasutuskõlblikku seisukorda viimise või lammutamise ja krundi heakorrastamise tähtajaks 01.10.
7. Põlva Maakohtu 17.11.2004 otsuse kohaselt sai garaaži omanikuks R.T. , ülejäänud vara oli endiselt kaasomandis. 08.12.2005 esitas R.T. vallavalitsusele avalduse, milles palus pikendada temale ja P. H kuuluva elamu kasutuskõlblikku seisukorda viimise tähtaega. Kanepi Vallavalitsus otsustas 12.01.2006 korraldusega nr 2-1.3/2 mitte määrata R.T. ele ja P. P.H. ule kaasomandina kuuluva kasutusest väljalangenud elamu taastamiseks uut tähtaega. Vaideotsusega 08.03.2006 nr 2-1.3/32 jättis Kanepi Vallavalitsus vaide rahuldamata. Vaideotsuses toodud seisukoha kohaselt ei ole teine kaasomanik soovinud tähtaja pikendamist ning omandiõiguse küsimus ei oma antud asjas tähtsust. R.T. leidis, et kohtuvaidlused on takistanud tal elamu taastamistegevusega alustamist, sest ta ei ole saanud kolmanda isikuga kokkulepet elamu taastamise osas. Ta soovib elamu taastada ning vallal tuleks pikendaks talle määratud tähtaega taastamistööde läbiviimiseks.
8. Kanepi Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on elamu taastamiseks antud aeg piisav. Kohtuvaidlused ei ole seotud elamuga, vaidlus puudutas garaaži ja oli seotud teenindusmaa määramise küsimusega.
9. Kolmas isik P. P.H. leidis, et ta ei saavuta R.T. ega kokkulepet, kuna on ise huvitatud R.T. elt tema kaasomandi osa ostust, et taastada vana talukoht. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. juuni 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli Kanepi Vallavalitsuse 14.09.2001 korraldusega nr 433 antud tähtaeg 01.10.2004 piisav majavalduse kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks ning krundi heakorrastamiseks. Kohtuvaidlused on suunatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa üle ja garaaži omandiõiguse üle, mis ei saanud olla takistuseks krundi korrastamisel ja elamu kasutuskõlblikuks muutmisel, elamu kohta kohtuvaidlused puudusid. Kui R.T. tõesti soovis elamut taastada, saanuks ta seda teha asjaõigusseaduse (AÕS) §-ist 72 lg 4 tulenevalt, mille kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda vajalike kulutuste hüvitamist võrdselt nende osadega. R.T. on esitanud Tartu Maakohtule hagi, mis seoses kohtualluvusega on saadetud Pärnu Maakohtule lahendamiseks. Esitatud hagiavaldus on suunatud P. H vastu elamu kaasomandi lõpetamiseks. Nimetatud vaidlus ei ole seotud korraldusega, mis kajastab tähtaega elamu taastamiseks või lammutamiseks ja krundi korrastamiseks. Korraldusega kehtestatud tähtajal ei ole puutumust asjasoluga, kas elamu on kaasomandis või mitte. Seega ei riku Kanepi Vallavalitsuse korraldus 12.01.2006 nr 2-1.3/2 R.T. e subjektiivseid õigusi ning haldusaktide tühistamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
12. R.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
13. juuni 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Kanepi Vallavalitsuse 12.01.2006 korralduse nr 2-1.3/2 ja 08.03.2006 vaideotsuse nr 2-1.3/
14. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) toimusid kohtuvaidlused küll ehitise teenindamiseks vajaliku maaga seoses ja elamust eraldi asuva garaaži omandiõiguse üle, kuid vaidlus garaaži omandiõiguse üle on otseselt seotud elamuga, sest P. H väitis, et talle kuulub 3/4 elamust ja seetõttu ka sama suur mõtteline osa garaažist. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik ühel kaasomanikul kaasomandis oleva elamu taastamist alustada; 2) määratleb AÕS § 72 lg 4 asja säilitamiseks tehtavaid toiminguid. Antud juhul on aga tegemist kaasomandis oleva elamu taastamisega. Taastamistöödele ei saa kohaldada AÕS §-is 72 lg 4 sätestatut; 3) on Kanepi Vallavalitsuse materjalide kohaselt P.H. vallavalitsusele avaldanud, et ta ei soovi elamut taastada. Seega tuleks kaasomand lõpetada ning pikendada elamu taastamistähtaega. Vastasel juhul annab Kanepi Vallavalitsus järgmisena korralduse varemed likvideerida ning jätab R.T. e lõplikult enda omandist ilma.
15. Kanepi Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) jäeti kohtuotsusega kaebus rahuldamata eelkõige siiski põhjusel, et apellant ei ole ehitise kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks antud tähtaja jooksul teinud mingeid toiminguid – ei ole korrastanud krunti, tellinud taastamisprojekti jms; 2) esitas apellant alles vahetult enne halduskohtu istungit hagi kaasomandi lõpetamiseks; 3) ei ole leidnud tõestust apellandi väide, et tal ei olnud võimalik P. H kokku leppida elamu taastamise küsimuses.
16. Kolmas isik P.H. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellandi sooviks venitada kolmandale isikule maade tagastamise protsessi; 2) ei ole apellant ise soovinud teha koostööd kolmanda isikuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
18. juuni 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Nähtuvalt asja materjalidest, määrati Kanepi Vallavalitsuse 14.09.2001 korraldusega nr 433 R.T. ele ja P. H kaasomandisse kuuluva majavalduse kasutuskõlblikku seisukorda viimise või lammutamise ja krundi heakorrastamise tähtpäevaks 01.10.
19. R.T. esitas 09.12.2005 vallavalitsusele avalduse uue tähtaja määramiseks kasutuskõlbmatu elamu kasutuskõlblikku seisukorda viimiseks ning vaidlustatud korraldusega jäeti tema avaldus rahuldamata ja ei määratud uut tähtaega. 3 Õige on halduskohtu seisukoht, et vallavalitsuse vaidlustatud korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira vabadusi ning seetõttu on kaebus jäetud õigesti rahuldamata. Kanepi Vallavalitsuse 14.09.2001 korralduse nr 433, millega määrati majavalduse kasutuskõlblikku seisukorda viimise või lammutamise ja krundi heakorrastamise tähtpäevaks 01.10.2004, õiguslikuks aluseks oli MaaRS § 6 lg
20. Vastavalt MaaRS §-ile 6 lg 31 ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
21. lõike punktis 8 sätestatu alusel. Õige on vastustaja seisukoht, et MaaRS § 6 lg 31 ei sätesta võimalust, et kohalik omavalitsus pikendab juba määratud ehitiste kordategemise tähtaega. Samas aga viidatud säte ei välista võimalust, et kui esinevad mõjuvad põhjused, määrab kohalik omavalitsus uue MaaRS § 6 lg 31 kohase tähtaja. Antud juhul on kaebaja sisuliselt taotlenud, et vallavalitsus määraks talle uue tähtaja majavalduse kordategemiseks ning seega pidi ta esitama ka mõjuvad põhjused, mis oleks aluseks uue tähtaja määramisele. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puuduvad sellised mõjuvad põhjused, mis tingiksid tema poolt esitatud avalduse rahuldamise. Vallavalitsus on teostanud vaidlustatud korralduse andmisel kaalutlusõigust kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huvi ja seetõttu on vaidlustatud korraldus õiguspärane. Kaebaja on märkinud mõjuvate põhjustena, mis tingivad uue tähtaja määramist majavalduse kordategemiseks, asjaolu, et toimusid kohtuvaidlused ehitise teenindamiseks vajaliku maaga seoses ja elamust eraldi asuva garaaži omandiõiguse üle ning vaidlus garaaži omandiõiguse üle on otseselt seotud elamuga. Avalduse vallavalitsusele uue tähtaja määramiseks elamu kordategemiseks on kaebaja esitanud 09.12.
22. Majavalduse kasutuskõlblikku seisukorda viimise või lammutamise ja krundi heakorrastamise tähtpäev määrati vallavalitsuse 14.09.2001 korraldusega nr
23. Seega oli kaebajal aega elamu kordategemiseks ligikaudu 4 aastat 3 kuud, kuid selle aja jooksul ei ole kaebaja astunud samme selleks, et näidata oma tahet viia elamu kasutuskõlblikku seisukorda ja heakorrastada krunt. Vaidlused ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ning garaaži omandiõiguse üle ei saanud olla takistuseks elamu kasutuskõlblikku seisukorda viimisel ja krundi heakorrastamisel. Juhul, kui apellant leidis, et elamu kasutuskõlblikku seisukorda viimist takistab teine kaasomanik, siis oli tal küllaldaselt aega taotleda kaasomandi lõpetamist, kuid vastava hagiavalduse on ta esitanud tema enda seletuse kohaselt alles 19.05.2006 (tl 74). Kuidas täita vallavalitsuse 14.09.2001 korraldust ja viia elamu
24. oktoobriks 2004 kasutuskõlblikku seisukorda, olenes kaebaja enda valikutest (kas leppida kokku teise kaasomanikuga või teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teise kaasomaniku nõusolekuta ja nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt tema osaga või taotleda kaasomandi lõpetamist jms). Kaebaja ei ole aga tõendanud, et ta oleks igati püüdnud viia elamut kasutuskõlblikku seisukorda ja heakorrastada krundi, kuid tema jõupingutustest hoolimata see ei õnnestunud tal. Asjas ei oma tähtsust see, kas halduskohus on õigesti viidanud vaidlustatud otsuses AÕS §-ile 72 lg
25. Samuti ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse määrata kaebajale uus tähtaeg, tema väide, et teine kaasomanik ei soovinud elamut taastada. Nagu juba eelnevalt märgitud, pidi kaebaja ise tegema valiku viisi valimises, kuidas viia elamu kasutuskõlblikku seisukorda. 4 Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud. Agu Timmi Egon Konsand 5 Viivi Tomson