2-06-21017/3

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-21017 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2006, Tallinn Kohtunik Ulvi Loonurm Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend I.V ja A.P hagi K.Li vastu nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks kinnistusraamatusse kantud omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks Harju Maakohtu 07.11.2006 määrus menetluse peatamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P ja I.V määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 07.11.2006 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale ei saa TsMS § 360 lg 2 järgi kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik 09.12.2005 sõlmisid I.V müüjana ja K.L ostjana lepingu, mille alusel müüja kohustus püsitama ehitise x asuvale maatükile, sõlmisid kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ( t.lk.10-20). Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ( t.lk.6) on 03.02.2006 sisse kantud x ½ mõttelise osa omanikuna 05.01.2006 asjaõiguslepingu alusel, mida muudeti 03.02.2006 A. K (½ mõttelise osa omanikuna on 09.07.2004 sisse kantud kinnistusraamatusse I.V) ja alates 09.07.2004 1/2 mõttelise osa omanikuna I.V. Hagiavalduse põhjendustel esitas I.V 09.12.2005 tema ja kostja K.L vahel sõlmitud võlaõigusliku lepingu 15.04.2006 A.P, kes soovis teostada ostueesõigust ning notar koostas ja tõestas 05.05.2006 ostueesõiguse teostamise avalduse. I.V ja A.P teadaolevalt ei esitanud K.L ostueesõiguse teostamise avaldusele vastuväiteid ja A.P võttis I.V üle valduse ja vahetas ukselukud. Kuna K.L notari juurde tehingu sõlmimisele ei ilmunud, keeldus notar 24.07.2006 ametitoimingu tegemisest. 08.08.2006 esitasid I.V ja A.P kohtusse hagi, milles palusid tuvastada K.L kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse kantud omandiõigus üleandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks. 26.07.2006 esitas K.L kohtule hagi I.V vastu, milles palus tuvastada kostja kohustus teha kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalik tahteavaldus (omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks). 31.10.2006 esitas K.L kohtule taotluse kas peatada menetlus I.V poolt esitatud hagis (2-06-21017) kuni K.L omandi saamise vaidluse (2-06-19344) lahendamiseni või ühendada mõlemad hagid ühte menetlusse. Kohtumääruse põhjendused Maakohus peatas 07.11.2006 määrusega menetluse asjas kuni tsiviilasjas nr 2-06-19344 menetluse lõppemiseni. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Tsiviilasjas nr 2-06-19344 kuulub tuvastamisele, kas I.V lasub kohustus anda tahteavaldus kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega kustutatakse I.V omanikukanne. Kui kohus nimetatud hagi rahuldab, s.t temast saab kinnistu kaasomanik, puudub käesolevas asjas vajadus tuvastada, kas K.L peab andma tahteavalduse eelmärke kustutamiseks. Määruskaebuse taotlus ja põhjendused Hagejad paluvad määruskaebuses kohtumääruse tühistada, kuna kohus rikkus menetlusnorme, sest ei võimaldanud hagejatel kostja taotlusele kirjalikult vastata. Kuna A.P ei ole K.L poolt esitatud hagis pooleks, ei ole tegemist vaidlusega samade poolt vahel. Seega tuleks enne lahendada I.V ja A.P poolt esitatud ostueesõigusega seonduv nõue ja anda hinnang ostueesõiguse õiguspärasusele. Kui kohus leiab, et A.P ostueesõiguse teostamine ei ole õiguspärane, soovib I.V taotleda notari kaasamist kolmanda isikuna. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Apellandid peavad 07.11.2006 määrust ebaõigeks kahel põhjusel: kohus ei kuulanud ära hagejate seisukohta ja kahe menetluses oleva tsiviilasja pooled ei ole samad. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et kumbki põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Seadus ei sätesta, et menetluse peatamise taotlus tuleks teha kohtuistungil pooli ära kuulates. Samuti ei sätesta TsMS, et menetluse peatamine on võimalik vaid samade poolte vaidluses. Asjaolu, et ühes menetluses on hagejaks A.P, ei anna iseenesest alust jätta taotlust rahuldamata. Menetluse peatamise eelduseks ei ole poolte samasus, kuna TsMS § 356 lg 1 seab asja lahendamise sõltuvusse õigussuhte olemasolust või puudumisest. Näiteks on haldusvaidluse puhul õigussuhte poolteks isik ja avaliku halduse organ, samas võib aga haldusvaidluses selgitatav õigussuhe olla tsiviilasjas menetluse peatamise aluseks (kusjuures haldusorgan menetlusosaliseks tsiviilvaidluses ei ole). U.Loonurm Kohtunik 2