← Eesti

3-06-463/18

3-06-463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Üllar Roostoja, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2006, Tartu Haldusasja number 3-06-463 Haldusasi A.S. kaebus Põlva Vallavalitsuse tegevusele kohustamiseks, menetluse teostamiseks ja haldusakti väljaandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. augusti 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. november 2006 Menetlusosalised Apellant A.S. , esindaja advokaat Marge Tamme Vastustaja Põlva Vallavalitsus, esindajad Riina Haitov ja Andres Aavastik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  4. augusti 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  5. detsembrist
  6. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. A.S. kinnitusel kuulus tema vanaisale A.H. ule Põlva vallas (endine Koiola) Mammaste külas alates
  8. a maatükk suurusega 0,8 ha (T nr 39). Nimetatud maatükk on kaebaja hinnangul omandireformi objektiks ja tema, kui oma vanaisa vara pärija, on selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjekt. A. S andmetel on ta esitanud õigusaktides kindlaksmääratud ajal Põlva Vallavalitsusele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse T nr 39 maaüksuse tagastamiseks. Põlva Vallavalitsus on olnud avalduse menetlemisel äärmiselt passiivne. Kaebajat ei ole teavitatud vara tagastamise korraldamise käigust ega sellest, kas tema vanaisa maa üldse kuulub tagastamisele või on alust määrata talle kompensatsioon. Vallavalitsus ei ole teavitanud kaebajat mingitest otsustest ega otsuse vastuvõtmist takistavatest asjaoludest, ehkki kaebaja on nimetatud küsimuses korduvalt vallavalitsuse poole pöördunud. Kaebaja palus kohustada Põlva Vallavalitsust teostama vajalikud menetlustoimingud A. S maa tagastamise küsimuses, muuhulgas kohustades Põlva Vallavalitsust otsustama Mammaste külas asuva T nr 39 maaüksuse tagastamine või kompenseerimine A. S.
  9. Põlva Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta oli taotlejatel vaja esitada tähtaegselt avaldus Põlva Maavalitsusele, kus moodustatud komisjoni otsusega kinnitati vara tagastamise õigustatud subjektid. Vara tagastamise toimikud edastati valdadele, mille alusel alustati taotlejatele vara tagastamise menetlust. Mammaste T nr 39 talumaale õigustatud subjektid puuduvad ja toimik on Põlva valla poolt tagastatud Põlva Maavalitsuse arhiivi 18.09.
  10. Kaebaja on
  11. a kahel korral suuliselt pöördunud vallavalitsusse maanõuniku poole maa tagastamise nõudega ja talle on selgitatud, et maa tagastamine toimub ainult subjektiks tunnistamise otsuse alusel. Mingit sellekohast kirjalikku avaldust ei ole kaebaja vallavalitsusele esitanud. Põlva Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni töötaja vastas maanõuniku suulisele järelpärimisele, et kaebaja ei ole avaldust esitanud ja A. H. ei olnud kõnesoleva talumaa omanik, vaid arhiivi õiendi alusel olid selleks
  12. a A- ja I. H. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 03.08.2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole vastustaja poolt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine leidnud tõendamist. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluse osad sätestab VV 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ punkt 7, mille kohaselt koosneb menetlus kolmest osast: 1) vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine (vara tagastamist ettevalmistav menetlus); 2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine; 3) õigustatud subjektidele vara tagastamine. Sellise menetluse alustamiseks on sama määruse nr 36 punkti 10 kohaselt vajalik, et oleks esitatud tähtaegselt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus, mille alusel alustataksegi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlust. VV 28.08.1991 määruse nr 161 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord“ punktidest 1 ja 5 tulenevalt oleks kaebaja pidanud esitama avalduse Põlva 2 Maavalitsusele, kelle poolt moodustatud komisjon kinnitas vara tagastamise õigustatud subjektid. Määruse nr 36 punktis 9 sätestatud maa tagastamise toimikud edastati seejärel valdadele ning nende alusel alustati vara tagastamise menetlust. Vajalikku kirjalikku avaldust pole maa tagastamise toimikust leitud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõendit Põlva Maavalitsusele esitatud avalduse kohta, mille avalduse vastuvõtja pidi väljastama määruse nr 161 punkti 10 kohaselt taotlejale avalduse vastuvõtmisel. Kohus möönis, et riigi poolt avalduste vastuvõtmisel praktiseeriti ka võimalust esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise avaldus vallavalitsustele, kuna maavalitsused olid avalduste vastuvõtmise protsessis reeglina ülekoormatud. Vallavalitsused pidid avaldused seejärel edastama maavalitsustele. Kaebaja väide, nagu oleks ta esitanud tähtaegselt avalduse Põlva Vallavalitsusele T nr 39 maaüksuse tagastamiseks, ei ole aga samuti leidnud kinnitust, kuna kaebajal ei ole esitada määruse nr 161 punkti 10 kohast tõendit avalduse vastuvõtmise kohta Põlva Vallavalitsuse poolt. Kaebaja suulisi pöördumisi Põlva Vallavalitsuse poole ei saa võtta avalduse esitamisena õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks või kompenseerimiseks, sest nad ei vasta omandireformi aluste seaduses ja määrustes nr 36 ja nr 161 sätestatud vorminõuetele. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks kaebaja väidet, mille kohaselt on ta esitanud õigeaegselt ja seaduses sätestatud korras avalduse Põlva Maavalituse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohalikule komisjonile. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks peab isik olema tunnistatud õigustatud subjektiks. ORAS § 7 lg 3 kohaselt on õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud vara endise omaniku pärijad. Arhiivile tehtud järelpärimiste tulemusena on selgunud, et maa omanikuks ei olnud kaebaja vanaisa A. H. , vaid
  14. a seisuga A.-M. H. ja I. H. . Vastavad asjaolud on tõendatud T nr 39 talu õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku nr 61 587 materjalidega, mille kohaselt on ÕVVTK Põlva maakonna komisjoni 03.10.1994 otsusega nr 5760 tunnistatud omandireformi objektiks Põlva vallas asunud T nr 39 talu, mis kuulus õigusvastaselt võõrandamise hetkel A.-M. H ja I. H, kuid millele pärijad puuduvad ja mille suhtes on jäetud rahuldamata H.L.avaldus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks. Kaebaja seletuse kohaselt on ta teinud arhiividele korduvaid järelpärimisi oma väiteid kinnitavate andmete väljastamiseks, kuid vastavaid andmeid ei ole kaebaja arhiividest saanud. Sellest lähtuvalt ei ole kohtul alust käsitleda kaebajat isiku pärijana, kellele kuulus T maaüksus nr 39 enne selle õigusvastaselt võõrandamist. Seega ei ole kaebaja ka ORAS § 7 järgne omandireformi õigustatud subjekt. Asja kohtuliku menetluse kestel esitas kaebaja ka kahjunõude vastustaja vastu, mille kohus luges HKMS § 19 lg 8 kohaselt menetletavaks nõudeks. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega puudub igasugune alus ka kahjunõude rahuldamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. A. S taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus asja menetlemisel olnud pealiskaudne ja tõendeid eirav ning ei ole kindlaks teinud, et Põlva Vallavalitsus ei ole soovinud arhiividest tegelikkusele vastavaid andmeid leida ja seetõttu ei ole saanud tuvastada ka kaebaja õigust olla õigusvastaselt võõrandatud talumaade tagasi taotlejaks – õigustatud subjektiks. Mammaste nr T 39 talu maad võisid võõrandamise hetkel osaliselt A.-M. H. ja I. H kuuluda, kuid A. H. ule kuulus võõrandamise ajal sellest talumaast eraldatud osa. Selle osa suhtes peab olema õigustatud subjektiks tunnistatud kaebaja. Maa tagastamise toimikus olevad andmed on puudulikud. Kaebajale arhiividest õigeid andmeid ei väljastata, ka 3 kirjalikku vastust andmete mitteleidumise kohta ei anta. Kaebaja ei ole ehk osanud oma soovi arhiividele nii täpselt väljendada, et see võinuks kaasa tuua vastused, mida on tarvis tema õigustatud subjektiks tunnistamiseks Mammaste T nr 39 maade osale. Kaebaja suhtes on kujunenud informatsioonisulg, mida vald peaks aitama lahendada. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 24 sätestab, et vara tagastamine otsustatakse kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava valla- või linnavalitsuse poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Nimetatud korra punkt 25 kehtestab, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida. Vara tagastamise toimikus ei sisaldu ei kirjavahetust kaebajaga ega temale antud nõustamise sisu. Kaebajale ei ole vallavalitsuse poolt mõistetavalt öeldud, mida konkreetselt ta peab veel hankima, et enda õigussubjektsust tõendada. Olenemata sellest, kas kaebaja pöördus vallavalitsuse poole suulises või kirjalikus vormis, oli vald kohustatud toimikusse jätma märke selle kohta, mida konkreetse talumaa tagastamise asjas on tehtud. Kaebaja esitatud nõudeid maa tagastamise toimikust ei nähtu. Samuti puuduvad märked või ärakirjad temale antud vastuste kohta. Põlva Vallavalitsuses peavad olemas olema kaebaja kirjalikud avaldused maa tagastamise kohta. Kaebaja leiab, et neid avaldusi „hoitakse kinni“. Samuti ei tehta arhiividesse kohaseid järelpärimisi. Kaebaja süüdistab vallavalitsust tegevusetuses ning leiab, et kohus ei ole vajaliku põhjalikkusega kontrollinud tõendusmaterjali valla tegevusetuse kohta.
  16. Põlva Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kuulub endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 7 alusel menetluse ettevalmistavasse osasse ning seda viib läbi vastava maavalitsuse juures asunud ÕVVTK kohalik komisjon. Seega Põlva Vallavalitsuse kompetentsis ei olnud T nr 39 maaüksuse endise omaniku ja selle õigustatud subjektide kindlakstegemine. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud Põlva Maavalitsusele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldust, mis oleks käivitanud T nr 39 maaüksuse suhtes tema õigustatud subjektiks tunnistamise või mittetunnistamise protseduuri. Põlva Vallavalitsus ei ole rikkunud kaebaja õigusi. Vallavalitsusel ei tekkinud kohustust kaebaja suhtes täiendavate toimingute tegemiseks, sest kaebaja ei olnud õigustatud subjektiks tunnistatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktis 25 sätestatud täiendavate toimingute all ei saa mõelda kohaliku omavalitsuse kohustust asuda täitma ÕVVTK kohaliku komisjoni kompetentsi kuuluvat ülesannet vara endise omaniku tuvastamiseks ja õigustatud subjektide kindlaksmääramiseks, vaid ÕVVTK kohaliku komisjoni otsusega kindlaks määratud õigustatud subjektile vara reaalse tagastamisega seotud vajalike täiendavate asjaolude väljaselgitamist. Vallavalitsus on kaebaja suuliste pöördumiste peale igakordselt andnud põhjalikke selgitusi tema suhtes väljakujunenud olukorra ning võimalike tegutsemissuundade osas. Tuginedes viidatud korra punktile 25 ei olnud vallavalitsusel kaebaja suuliste pöördumiste peale kohustust nõuda kirjalikus vormis infot täiendavate asjaolude kohta nii temalt endalt kui ka arhiividest ning muudest asutustest. Lisaks ei ole A. H. mitte keegi tuvastanud T nr 39 maaüksuse endise omanikuna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4
  17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  18. augusti 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asja olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. VV
  19. veebruari 1993 määruse nr 36 punkti 10 alusel on vajalik, et tähtaegselt oleks esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus. VV
  20. augusti 1991 määruse nr 161 punktidest 1 ja 5 tulenevalt oleks apellant pidanud esitama avalduse Põlva Maavalitsusele. Kirjalikku avaldust pole maa tagastamise toimikus leitud. Määruse nr 161 punkt 10 kohaselt antakse taotleja avalduse vastuvõtmisel talle tõend avalduse esitamise kohta, kuid ka sellist tõendit ei ole apellant esitanud. Praktikas oli võimalik avaldust esitada ka vallavalitsusele, kes edastas selle maavalitsusele. Samas ei ole tõendamist leidnud ka apellandi väide, et ta esitas avalduse Põlva Vallavalitsusele, kuna ei ole ka sellist tõendit, et vastav avaldus oleks vastu võetud. Kaebaja suuline pöördumine ei ole arvestatav määruste nr 36 ja nr 161 nõuete täitmisena, kuna määruses on esitatud konkreetsed vorminõuded. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et apellant ei ole õigeaegselt esitanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldust. Kohtu sellekohast seisukohta ei ole ümber lükatud ka apellatsioonkaebuses. Kaebaja väited, et Põlva Vallavalitsuses on olemas tema kirjalikud avaldused, on paljasõnalised ja tõendamata. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks peab isik olema tunnistatud õigustatud subjektiks. ORAS § 7 lg 3 kohaselt on nendeks õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omaniku pärijad. Apellant ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid, et T nr 39 talu omanikuks oli tema vanaisa. T nr 39 talu omanikeks olid 1940 seisuga A.-M. H. ja I. H. . Seega ei ole apellandi puhul tegemist isikuga, kes oleks T nr 39 talu omaniku pärija ja ta ei ole õigustatud subjekt ORAS § 7 järgi. Muud apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väited jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei oma sisulist tähtsust antud asja lahendamisel. . Maili Lokk Üllar Roostoja 5 Agu Timmi 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.