Obsah (4)

§ 191§ 147§ 466§ 664

2-06-33804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav ja Malle Seppik Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3

§ 191lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.T esitas 10.11.2006 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos menetlusabi taotlusega. V. T soovib esitada hagi materiaalse ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kriminaalasjas süüdistatavalt B. V ning taotleb riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses- ja kohtumenetluses. Menetlusabi taotluses taotles V. T enda riigilõivust vabastamist riigi õigusabi taotluse esitamisel.
2. Harju Maakohtu kohtunikuabi 11.12.2006 kohtumäärusega jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, leides, et V. T on võimeline oma majandusliku seisundi tõttu tasuma riigilõivu 200 krooni ning saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. 11.12.2006 jättis kohtunikuabi rahuldamata ka V.Ti taotluse riigi õigusabi saamiseks kohtueelses- ja kohtumenetluses.
3. 21.12.2006 esitas V. T määruskaebuse, milles taotles uuesti läbi vaadata tema 200 krooni riigilõivu tasumisest vabastamise küsimus.
4. 29.12.2006 määrusega võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 6 kohaselt kohtunikule. 5. Harju Maakohus jättis määruskaebuse 09.01.2007 määrusega rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et kohtunikuabi jättis õigesti menetlusabi taotluse rahuldamata. Väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi taotluse esitamisel nõutava riigilõivu summa 200 krooni V.Ti kahekordset ühe kuu keskmisest sissetulekut ei ületa. Kohus märkis, et menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel oleks tulnud vastavalt

§ 147lg-le 1 määrata V.

T tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral tulnuks avaldus jätta läbi vaatamata. Kohtunikuabi lahendas samal päeval menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisega ka riigi õigusabi taotluse. Seega kohtunikuabi, vastuolus

§ 147

lg 1 teises lauses sätestatuga, tegi lõivustatud toimingu enne riigilõivu tasumist, kuid nimetatud menetlusnormide rikkumine ei anna alust menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud kohtumääruse tühistamiseks ega V. T riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks, kuna toiming, mille eest riigilõivu tuli tasuda, on teostatud. V. T on mõlemad 11.12.2006 kohtumäärused kätte toimetatud. V.T ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määrust vaidlustanud. Ringkonnakohtu põhjendused 6. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 7. Asja materjalidest nähtuvalt taotles V.T menetlusabi riigi õigusabi taotluse esitamisel.

§ 191

lg 2 kohaselt ei saa menetlusabi määruse peale esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul tuleb

mõtte kohaselt tsiviilasjaks lugeda riigi õigusabi taotluse läbivaatamine. Kaebaja ei ole vaidlustanud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Vastavalt

§ 466

lõikele 3 jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata. Kaebajal oli õigus esitada riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise peale määruskaebus 10 päeva jooksul maakohtu

1. detsembri 2006.a määruse kättesaamisest arvates, toimikus olevalt väljastusteatelt nähtuvalt on ta määruse ärakirja kätte saanud
2. detsembril 2006.a. Seega on jõustunud määrus, millega maakohus keeldus andmast kaebajale riigi õigusabi.
3. Lahendades riigi õigusabi taotluse ilma, et taotleja oleks tasunud taotluselt ettenähtud riigilõivu, on maakohus sisuliselt tegutsenud kaebaja soovitud viisil. Riigilõivu tasumine või mittetasumine ei mõjuta iseenesest taotluse läbivaatamise tulemust, olles üksnes taotluse läbivaatamise menetluslikuks eelduseks. Seega ei võimaldaks menetlusabi andmist (riigilõivu tasumisest vabastamist) puudutava määruskaebuse lahendamine, sh rahuldamine, kaebajal saavutada soovitud tulemust ega mõjutaks riigi õigusabi mitteandmise kohta tehtud lahendit.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusabi andmisest keeldumise peale ei saanud kaebaja esitada määruskaebust.

§ 664

lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetluse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. K. Kullerkupp A. Tänav M. Seppik