3-06-1664 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk,Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2006 Tartu Haldusasja number 3-06-1664

) §-ist 13 lg 1 p 1 tulenevalt vanemkonstaabel H. Til olukorra lahendamiseks õigus asjaosalistelt nõuda üksnes avaliku korra järgimist ja korrarikkumise lõpetamist. Kuna vanemkonstaabel oli veendunud, et rünne on lõpetatud, siis oli tal õigus sündmuskohalt lahkuda. Politseiseadus ei kohusta politseiametnikku jääma sündmuskohale valvesse, veendumaks, et õigusrikkuja tegu ei korda. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 23. oktoobri 2006 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kaitseb politsei

§ 12

lg 1 p 2 kohaselt kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral.

§ 12

lg 1 p 3 alusel tagab politsei korra avalikes kohtades: õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed.

§ 13

lg 1 p 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist, seejuures võib politsei õiguserikkuja suhtes rakendada üksnes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Antud juhul oli 25.04.2006 politseile väljakutse põhjuseks asjaolu, et H. Sa püüdis väidetavalt traktoriga tappa A. R. ut. Vanemkonstaabel H. T tegi kohapeal kindlaks, et H. Sa tasandas endise plekkgaraaži alust maad ning tema ärrituse põhjuseks oli asjaolu, et A. R. oli tunginud võõra ühistu maale, kust ta soovis ära viia talle kuuluvat killustikku teisaldatud garaaži juurde. Selleks ajaks, kui vanemkonstaabel H. Ti sündmuskohale jõudis, oli H. Sa rünne A. R. u elule ja tervisele lõpetatud ning A. R. soovis asja rahumeelset lahendamist. H. Sa oli nõus sellega, et A. R. veaks oma killustiku ära. Vanemkonstaabel H. T kinnitas, et ta veendus, et rünne oli lõpetatud. Seega oli vanemkonstaabel H. Til olukorra lahendamiseks tulenevalt

§-ist 13 lg 1 p1 õigus asjaosalistelt nõuda üksnes avaliku korra järgimist ja korrarikkumise lõpetamist ning olles veendunud, et rünne on lõpetatud, oli tal õigus sündmuskohalt lahkuda, sest politseiseadus ei kohusta politseiametnikku jääma sündmuskohale valvesse veendumaks, et õiguserikkuja oma tegu ei kordaks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2

1. A. R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2006 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei saanud politseiametniku saabudes H. Sa rünnakut apellandi varale lõppenuks lugeda, sest H. Ti saabudes seisis traktor töötava mootoriga apellandi killustikuhunniku otsas ja edasine killustikuvedu oli võimatu; 2) sisaldab

§ 12lg 1 p 3 õiguserikkumise viivitamatu lõpetamise nõude politsei poolt.

Käibes tähendab viivitamatu lõpetamine viivitamatut tegevuse lõpetamise käsku. Käsk tuleb vormistada nii, et seda oleks võimatu ignoreerida. Samuti tuleb käsk täita tingimusteta, korraga võib jõus olla üks viivitamatu tegevuse käsk. Seega senikaua, kui H. Sa ei olnud killustikuhunniku otsast traktoriga minema sõitnud ja killustikuvedu oli jätkuvalt takistatud, ei olnud ka rünne apellandi vara vastu lõppenud. H. T oleks pidanud arvestama, et ärritunud ja pinges oleva õiguserikkuja käitumine on ettearvamatu. Kohapeal antava käsu ehk suulise korralduse puhul on tegemist haldusakti andmisega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lg 1 sätestab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. H. T oleks pidanud H. Sale andma arusaadava käsu, et ta viivitamatult traktoriga minema sõidaks; 3) on hoolsuse standard ära toodud võlaõigusseaduse (VÕS) §-is 104 lg

1. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kui politseiametnik H. T oleks üles näidanud vajalikku hoolsust sündmuskohal, oleks apellandile tekitatud kaudne varaline kahju politsei poolt olemata jäänud.
2. Vastustaja Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel vaidleb kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ebaõige on apellandi väide, et rünne apellandi varale ei olnud lõppenud enne, kui H. Sa oli killustikuhunniku otsast traktoriga minema sõitnud; 2) oli H. T veendunud, et H. Sa rünne oli lõppenud ja seega oli tal õigus ka sündmuskohalt lahkuda. Killustiku äravedamise osas jõudsid mõlemad osapooled lahenduseni; 3) on põhjendamatu apellandi väide, et H. T oleks pidanud andma H. Sale käsu viivitamatult traktoriga ära sõita; 4) on asjakohatu apellandi viide VÕS §-ile 104 lg
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
5. oktoobri 2006 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Ebaõige on apellandi väide, et kuna H. Sa ei olnud oma traktoriga killustikuhunniku otsast minema sõitnud, siis ei olnud rünne apellandi varale lõppenud ning vanemkonstaabel H. T ei tohtinud lahkuda sündmuskohalt. Vastavalt

§-ile 12 lg 1 p 2 politsei vastavalt oma ülesannetele kaitseb kodanike elu, tervist, au ja väärikust, vara ning omandit õigusvastaste rünnete eest ja muu ohu korral. 3

§ 12

lg 1 p 3 kohaselt politsei vastavalt oma ülesannetele tagab korra avalikes kohtades, õiguserikkumiste korral nõuab nende viivitamatut lõpetamist ning võtab tarvitusele vastavad meetmed. Vastavalt

§-ile 13 lg 1 p 1 on politseil õigus nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Nähtuvalt asja materjalidest, kutsuti vanemkonstaabel 25.04.2006 Tartumaal H vallas Aardla külas asuvale sündmuskohale, kus H. Sa takistas A. R. ul ära vedamast ühistu poolt majandataval kinnistul asuvat killustikku teisaldatud garaaži juurde. Asja materjalide kohaselt oli killustik A. R. ule kuuluv, kuid see paiknes teistele isikutele kuuluval kinnistul. Õige on halduskohtu seisukoht, et vanemkonstaabel tegutses konflikti lahendamisel vastavalt

sätetele ning oli õiguspärane. Kui vanemkonstaabel jõudis sündmuskohale, oli H. Sa rünne A. R. u elule ja tervisele lõppenud ning killustiku osas olid mõlemad pooled nõus asja rahumeelse lahendusega, s. o H. lubas vanemkonstaablile, et ei takista A. R. ut killustiku äravedamisel. Saades H. sellise kinnistuse, oli vanemkonstaablil õigus lahkuda sündmuskohalt ning ta ei pidanud jääma sinna valvama, kas H. täidab oma lubadust või teeb siiski takistusi killustiku äravedamisel. Asja materjalidest nähtuvalt on õiguserikkumisena, mille lõpetamist vanemkonstaablil oli

§ 12lg 1 p 3 kohaselt õigus nõuda, käsitletav H.

Sa poolt killustikuhunniku laialilükkamise alustamine ning A. R. ule takistuste tegemine killustiku äravedamiseks. Seega oli seaduse kohaselt vanemkonstaablil õigus nõuda H. Salt, et ta lõpetaks killustikuhunniku laialilükkamise ja takistuste tegemise killustiku äravedamiseks. Kuna aga killustikuhunniku äravedamise osas jõudsid konflikti osapooled politseiametniku vahendusel mõlemaid rahuldava lahendini, siis ei olnud vanemkonstaablil vajadust anda korraldust õiguserikkumise lõpetamiseks või rakendada sunnimeetmeid. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane apellandi väide, et politseiametniku poolt antav suuline korraldus on haldusakt, mis peab olema üheselt mõistetav. Samuti ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, et vanemkonstaabel pidi andma H. Sale käsu viivitamatult traktoriga minema sõita. Traktor oli Keskuse 4 kinnistul ning iseenesest oli H. Sal seal õigus oma traktoriga olla ning A. R. ul ei olnud õigus keelata tal seal viibida ja ka vanemkonstaabel ei saanud nõuda H. Salt, et ta lahkuks kinnistult traktoriga. Õige on apellandi väide, et halduskohtu viited

sätetele on ebatäpsed (

§ 12

lg 1 p 2 asemel on märgitud p 12 ja p 3 asemel on märgitud p 13), kuid see asjaolu ei ole vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Asjakohatu on apellandi viide VÕS §-ile 104 lg 3. VÕS § 104 ei ole eraõiguse kahju hüvitamise säte, nagu ekslikult leiab apellant, vaid viidatud paragrahv on seotud eraõigusliku kohustuse rikkumisega, s. o sätestab vastutuse süü puhul. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson