← Eesti

3-04-446/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-637/04 Otsuse kuupäev

  1. mai 2005 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi V. L. kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  2. mai 2005 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja V. L. , tema esindaja adv Ain Laansalu ja Tartu Vangla esindajad Jürgen Rakaselg ja Aiki Schneider
  3. Rahuldada V. L. kaebus osaliselt. Resolutsioon
  4. Mõista Tartu Vanglalt V. L. kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest summas 10 000 (kümme tuhat) krooni. Edasikaebamise kord
  5. Mõista Tartu Vanglalt V. L. kasuks kohtukulude katteks välja 87 (kaheksakümmend seitse) krooni. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused Tartu Halduskohtu 19.
  7. a. otsusega tühistati Tartu Vangla direktori 18.05.
  8. a. käskkiri nr 1-4/687, millega karistati V. L. t 20 ööpäevase kartseriga. Karistuse kandis V. L. ära 23.03.2004 - 12.04.
  9. a. V. L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ebaseadusliku kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuses taotles selle esitaja tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 250 000 krooni ning moraalse kahju hüvitamist summas 50 000 krooni. Kaebuse esitaja leidis, et temalt võeti alusetult vabadus ning paigutati teda haigena kartserisse ilma meditsiinilist kontrolli tegemata. Kartserisse paigutamisega tekitati talle tervisekahjustusi ning teda alandati Tartu Vangla ametnike poolt. Kuna V. L. oli tööl käiv kinnipeetav, siis seoses kartserisse paigutamisega kaotas ta oma töökoha. Peale kartserist vabanemist määrati V. L. le ravi. Selle kohta on olemas vangla arsti 26.04.
  10. a. õiend. 22.04.2004.a. määrati psühhiaatri konsultatsioon ja ka ravi. Kohtuistungil täpsustas kaebaja esindaja kaebuse nõuet ja põhjendusi. Kaebuse esitaja esindaja selgitas, et nõue on esitatud hüvitise väljamõistmiseks mittevaralise kahju tekitamise eest summas 300 000 krooni, sealhulgas tervise kahjustamise eest nõuab kaebaja hüvitist 250 000 krooni ning hingelise valu tekitamise eest 50 000 krooni. Kartserisse paigutamisega piiratakse oluliselt kinnipeetava õigusi. Arvestada tuleks asjaolu, et V. L. paigutati kartserisse haigena, millega põhjustati talle enam hingelist valu, mis väljendus füüsilistes ebameeldivustes ja valus, stressis, ärrituses, alanduses ja mures. V. L. tervis on peale ebaseadusliku karistuse kandmist oluliselt halvenenud. Tartu Vangla seisukoht Tartu Vangla oli seisukohal, et V. L. kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
  11. Tartu Halduskohus tühistas 19.11.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-381/2004 Tartu Vangla direktori 18.05.2004.a. käskkirja nr 1-4/687 V. L. distsiplinaarkorras karistamise kohta. Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud, seega halduskohtu otsus jõustus. Vastavalt Tartu Vangla direktori 18.05.2004.a. käskkirjale viibis V. L. kartseris ajavahemikul 23.03.2004 – 12.04.
  12. Arsti otsused on tehtud enne kartserisse paigutamist 03.03.2004.a., 11.03.2004.a. ja 23.03.2004.a., mille kohaselt kaebajal meditsiinilisi vastunäidustusi kartseris viibimiseks ei ole. Seega on alusetu kaebaja väide temale seaduses ettenähtud arstliku kontrolli teostamata jätmise kohta. Tartu Vangla arsti Kaur Liivaku poolt 26.04.2004.a. koostatud õiendi kohaselt on V. L. pöördunud 2004.a. arsti poole 18.03.2004.a., 19.04.2004.a. soovis psühhiaatri vastuvõtule ja 22.04.2004.a. toimus psühhiaatri konsultatsioon. Psühhiaatri poolt määrati 22.
  13. ja 26.04.2004.a. ravi seoses somaatiliste kaebustega, mida kaebaja väitis olevat kestnud viimased 2 aastat. Vahemikus 19.03.-23.03.2004.a. ei ole e-kontaktis registreeritud avaldusi arsti poole pöördumiseks. Nimetatud õiendi on kaebaja märkinud ka aluseks väidetele tema tervisliku seisundi halvenemise kohta. Vangla on seisukohal, et K. Liivaku 26.04.2004.a. õiend tõendab ainult asjaolu, millal kaebaja vangla arsti poole 2004 a. pöördus, temal esinenud kaebusi, andmeid ravi määramise ja konsultatsioonil viibimise kohta. Õiend ega psühhiaatri konsultatsioonil viibimine ei tõenda, et kaebaja on saanud tervisekahjustuse kartseris viibimise tõttu, seetõttu on vangla seisukohal, et kaebaja väited temale tervisekahjustuse tekkimise kohta on HKMS § 15 lg 3 kohaselt tõendamata.
  14. V. L. määrati direktori 26.11.2003.a. käskkirjaga nr 1-3/212 vangla majandustöödele köögi abitööliseks ja direktori 28.07.2004.a. käskkirjaga nr 1-4/995 vabastati majandustöödelt töömahu vähenemise tõttu. Nimetatud käskkirjade alusel on tõendatud, et kaebaja töötas ka pärast kartserist vabastamist ega kaotanud kartseris viibimise tõttu tööd. Kuna kaebaja töötas peale kartserist vabastamist, ei ole ta tööst ilma jäänud ega seetõttu ka kahju kannatanud.
  15. Riigivastutuse seaduse § 9 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 4 alusel, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 alusel hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 2 Võlaõigusseaduse § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vabaduse võtmise all mõistetakse RVS § 9 mõtte kohaselt vabaduses viibivalt isikult vabaduse võtmist. Kinnipeetav on VangS § 2 kohaselt vanglas vangistust kandev süüdimõistetu. Vangistust kandvalt isikult ja seega ka kaebajalt on juba vabadus süüdimõistva kohtuotsuse alusel võetud, temalt ei saa vabadust enam võtta. Kinnipeetava viibimine vanglas ei ole samastatav vabaduses viibiva isikuga. Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 03.12.2004.a. otsuses haldusasjas nr 2-3300/
  16. Ringkonnakohus asus seisukohale, et ainuüksi see, et kinnipeetav viibis õigusvastase haldusakti alusel kartseris, ei tähenda, et kartseris viibimisega tulebki lugeda moraalne kahju tekkinuks. Tartu Vangla ei ole rikkunud V. L. põhiseaduslikke õigusi ega vangistust reguleerivaid õigusakte, mistõttu tuleb V. L. kaebus jätta rahuldamata. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab V. L. kaebuse osaliselt ja mõistab Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest summas 10 000 krooni. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud moraalse kahju hüvitamise alused sätestab Riigivastutuse seadus. Nimetatud seaduse § 9 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega.
  17. juuni
  18. a. kohtuotsuse haldusasjas 3-3-1-27-02 on Riigikohus märkinud, et mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida talle on tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Riigikohus juhib tähelepanu ka sellele, et põhiseaduses on erilist tähelepanu pööratud inimväärikuse tagamisele. Põhiseaduse § 18 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. V. L. kaebuse lahendamiseks peab kohus tegema kindlaks - kas õigusvastase haldusakti või toiminguga on põhjustatud kaebajale hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna; - kas kahju on vastustaja poolt tekitatud õigusvastaselt, rikkudes kannatanu õigusi; - kas kahju on tekkinud vastustaja õigusvastase haldusakti või toimingu tulemusena; - kas vastustaja on kahju tekitamises süüdi. Kaebaja väitel paigutati ta kartserisse haigena, mis võimendas tema kannatusi. Haigena kartsa paigutamise ja kartsas viibimise tõttu on halvenenud tema tervis ja tema väärikust on süüliselt alandatud. Tartu Vangla direktori
  19. märtsi
  20. a. käskkirjaga karistati kaebuse esitajat 20 päevaks kartserisse paigutamisega. Selle käskkirja tunnistas Justiitsministeerium 06.mai
  21. a. vaideotsusega kehtetuks.
  22. mail
  23. a. andis vangla direktor uue käskkirja nr 1-4/687, mille kohaselt kinnipeetav V. L.
  25. 2004 ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele püsti tõusta ja minna õue loendusele. Karistus - 20 päeva kartserit- määrati põhjusel, et kinnipeetav andis teistele halba eeskuju ja et edaspidi samalaadseid intsidente vältida.
  26. mai
  27. a. 3 käskkirja väljaandmise ajaks oli V. L. karistuse kandnud. Ta viibis kartseris
  28. märtsist kuni
  29. aprillini
  30. a. Tartu Halduskohtu
  31. novembri
  32. a. otsusega haldusasjas nr 3-381/04 on vangla direktori
  33. mai
  34. a. käskkiri nr 1-4/687 tühistatud. Seega oli V. L. kartserisse paigutamine
  35. märtsil
  36. a. õigusvastane. Kartserisse paigutamine on raskeim distsiplinaarkaristus, millega kaasnevad kinnipeetava õiguste olulised piirangud. Kartserisse paigutatud kinnipeetavale ei võimaldata ei pika- ega lühiajalisi kokkusaamisi, piiratud on liikumis- ja suhtlemisvabadust (puuduvad tehnilised võimalused telefoni kasutamiseks ja kartserisse ei ole lubatud kaasa võtta kirjatarbeid). Lubatud on üksnes kindel loetelu asju. Kartseris võivad kinnipeetaval olla kaasas pühakiri, “Vangistusseadus“, „Vangla sisekorraeeskiri“ ja „Vangla kodukord“, mõistlikus koguses õppekirjandust, seep, hambapasta, hambahari, käterätt ja rull tualettpaberit. Kuna kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste olulised piirangud ja kaebaja paigutati kartserisse õigusvastaselt, on sellega rikutud tema õigusi. Hingeliste kannatuste olemasolu õiguste rikkumise korral tuleb eeldada, sest neid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kohtuistungil on kaebuse esitaja seletanud, et ta ei tunne end enam endise inimesena, karistus tundus nii ebaõiglane. Teda pandi kartsa esimest korda ja haigena. Talle jäi selgusetuks, mille eest teda karistati ja ta mõtles kogu aeg selle peale. Karistusi on erinevaid, oleks saanud rakendada ka teisi karistusi. Kaebaja küsimusele, mille eest selline karistus määrati, vastas kontaktisik, et kõik, kes ei lähe välja loendusele, saavad 20 päeva kartsa, kaebajat karistati hirmutuseks teistele ( tl 41). Kaebaja väitel olid kambri 1008 (kartser) tingimused antisanitaarsed ja sellistesse tingimustesse paigutamine mõjus väärikust alandavalt. Põrand oli must, kartseris puudusid hädatarvilikud mööbliesemed (laud, tool) ja koristusvahendid. Puudus ventilatsioon ja tervisehäire (kõhulahtisus) tõttu tuli viibida ebameeldiva haisu sees. Kaebajale määratud ravimid jõudsid kartsa kolmepäevase hilinemisega. Kaebaja väitel olid tal peavalud ja „kõht lahti nagu vesi“. Ta ei oleks kannatanud ülemäärast hingelist ja füüsilist valu, kui teda ei oleks kartserisse paigutatud. Kartserisse paigutamisel ei saanud ta võtta määratud ravimeid. Ravimite tarvitamine oleks vähendanud tervise kahjustumist. Kartsa paigutamisel ei kontrollitud tema tervislikku seisundit. Viidates Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusele
  37. detsembrist
  38. a. haldusasjas nr 2-3300/2004 oli vastustaja seisukohal, et ainuüksi see, et kinnipeetav viibis õigusvastase haldusakti alusel kartsas ei tähenda, et kartseris viibimisega tulebki lugeda moraalne kahju tekkinuks. Kaebaja tervise halvenemine kartseris viibimise tõttu ei ole tõendatud. Vangla ei ole rikkunud kaebaja põhiseaduslikke õigusi ega vangistust reguleerivaid õigusakte. Asja materjalidest nähtub, et V. L. on pöördunud vangla meditsiiniosakonda
  39. märtsil
  40. a. Arsti poolt koostatud õiendis on märgitud: Nohu, ninas mädased koorikud, periooditi esinev kõhulahtisus. Lainele määrati ravimid kuni 14 päevaks. (3-381/04 tl 56)
  41. veebruaril
  42. a. koostatud meditsiinilise kaardi väljavõttest nähtub, et
  43. aprillil
  44. a. on kaebuse esitaja pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ja talle on määratud ravi, mis on jätkunud siiani ( tl 40). Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Paap`i ütluste kohaselt on V. L. kannatanud kõhulahtisuse all juba kahe aasta vältel. Põhjuse selgitamiseks oleks vaja teha täiendavad uuringud. Kõhulahtisus ei ole äge somaatiline haigus ja ei ole vastunäidustuseks kartserisse paigutamiseks. Vastunäidustuseks on äge psühhiaatriline haigus või haigus, mille puhul peab lamama. See, kas kartserisse paigutamisel vaadatakse isik üle või tehakse otsus, et vastunäidustusi 4 ei ole paberite põhjal, on arsti otsustada (tl 75). Õiend V. L. karistuse täitmisele pööramisel (3381/04 tl 55) koostati isikut läbi vaatamata. Kambri 1008 (kartser) seisukorra kohta ajavahemikul
  45. märts –
  46. aprill 2004 ei olnud Tartu Vanglal esitada kambri toimikut. Kambri toimik (dokument, millest täpselt nähtub, millised mööbliesemed ja muu vara kambris on ja millises seisukorras see on) seati vangla esindajate väitel sisse alles
  47. aasta suvel. Vangla esitas väljavõtte vihikust (kaustast), milles on kambris 1008 (kartser) avastatud kahjustuste kirjeldus.
  48. aasta kohta on selles dokumendis märge
  49. juulist
  50. a. „viimane tool välja võetud“. Tunnistajana üle kuulatud kinnipeetav R. P., kes viibis V. L. ga ühel ajal kartseris kinnitab, et kartseris ei olnud lauda ega tooli, oli ainult üks taburet, mida neil tuli kaebajaga jagada. Istuda, sealhulgas süüa tuli betoonpõrandal, keevitati trelle ja radiaatorile asetatud toiduained (leib-sai) muutusid keevitamispuru tõttu tarvitamiskõlbmatuks. Tunnistaja kinnitab ka seda, et kaebuse esitajal oli kõht lahti ja ravimid toodi alles paari päeva pärast, samuti seda, et kambris ei olnud õhku (tl 73). Kohus nõustub vastustajaga selles, et V. L. tervise kahjustamine kartserisse paigutamise ja seal viibimise tõttu ei ole piisavalt tõendatud. V. L. kannatas kõhulahtisuse all juba pikemat aega. Psüühikaga seotud vaevused (unetus, alanenud meeleolu, rõõmutus) olid samuti kestnud juba pikemat ega. Pärast kartserist vabanemist ei ole kaebajal ilmnenud tervisehädasid, mille põhjuseks võiks olla kartseris saadud tervisekahjustus. Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata nõude mõista välja hüvitis tervise kahjustamisest tekitatud moraalse kahju eest. summas 250 000 krooni. Samas on kohus seisukohal, et hüvitise nõue hingelise valu põhjustamise eest, mis oli tingitud väärikuse alandamisest, on põhjendatud. Kohus ei pea aga põhjendatuks mõista hüvitist välja nõutud summas, so 50 000 krooni. Kohtu veendumuse kohaselt on antud juhul õiglane ja põhjendatud rahaline hüvitis summas 10 000 krooni. Vanglas viibiva kinnipeetava õigused ja vabadused on piiratud ja ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega. Samas peavad kinnipeetavale olema tagatud tema põhiseaduslikud õigused. Põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Õigusemõistmisel on kõik isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed olenemata mistahes asjaoludest. Kartserisse paigutamisel tundis kaebaja, et teda on ebaõiglase karistamisega alandatud ja ta oli mures oma tervise pärast. Kohus loeb kartseris valitsenud tingimusi kaebuse esitaja väärikust alandavaks. Kartseris ei olnud hädatarvilikke esemeid- lauda ja kahte tooli (pinki) Süüa tuli räpasel betoonpõrandal istudes, kambri ventilatsioon oli puudulik, tuli kannatada kaebaja kõhuhädast ja sagedasest WC kasutamisest tingitud haisu, laua puudumise tõttu radiaatori peale paigutatud toit rikuti ära keevituspuruga. Kambri koristamiseks võimalused ja vahendid puudusid. Kohus on veendunud, et terviserikkega kartserisse paigutamine, kartseri olustik ja medikamentide puudumine kartserisse paigutamise esimestel päevadel põhjustasid kaebajale hingelisi ja ka (terviserikkest) tingitud füüsilisi kannatusi. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitev asutus või ametnik vabaneb mittevaralise kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et ta ei põhjustanud kahju süüliselt. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla on kaebuse esitajale mittevaralise kahju tekitamises süüdi. Õigusvastase käskkirja väljaandmine ja selle alusel tegutsemine saab toimuda üksnes süüliselt. Tartu Vangla on süüdi ka selles, et kartseris ( kambris 1008) valitsenud tingimused ei vastanud Vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 2 p 2 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse (st peavad seal ka olemas olema) põranda või seina külge kinnitatud laud ja kaks lauapikkust pinki. See, et ruum, kus kinnipeetav peab pidevalt pikka aega viibima, 5 peab olema ventileeritud ja elementaarselt puhas, on iseenesestmõistetav. Kohtukulud Vastavalt HKMS §-le 93 lg 3 kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja on tasunud kaebuselt riigilõivu summas 900 krooni ja kandnud õigusabikulud summas 2000 krooni ( tl 17 ja 67-69). Lähtudes sellest, et kohus rahuldab kaebuses nõutud hüvitise summast lähtudes kaebuse ca 3 % ulatuses, kuulub Tartu Vanglalt proportsionaalselt väljamõistmisele 3% kantud kohtukuludest ehk 87 krooni. Mai Saunanen kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.