← Eesti

3-06-2133/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2133 Otsuse kuupäev 29.12.2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi K.K.a avaldus avalik-õigusliku suhte (soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva fakti) tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 20.12.2006 Istungil osalenud isikud Avalduse esitaja K.K., kaasatud isiku Tartu Pensioniameti esindaja Kati Kümnik. Resolutsioon Lugeda tuvastatuks, et K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) töötas Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 03.11.

  1. a kuni 13.08.
  2. a, mis annab Vabariigi Valitsuse
  3. juuli
  4. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  5. osa kohaselt õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja avaldaja taotlus K.K. pöördus Tartu Halduskohtusse avaldusega soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajaliku juriidilise fakti tõendamiseks. Avalduses palub K.K. kohtul tuvastada, et ta töötas Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. Vabariigi Valitsuse
  6. juuli
  7. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  8. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsaväljaveo autojuhil (kood 11442). Avaldaja sõnul töötas ta Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 03.11.1969.a kuni 13.08.1984.a, kuid tema tööraamatu kande sõnastus ei ole vastavuses eelnimetatud loetelus nõutud sõnastusega. K.K.a töökirjelduse kohaselt seisnes tema töö veoautoga 6,5 meetri pikkuste palkide metsast väljavedamises kas Räpina ehitusjaoskonda või Põlvasse saeraamide juurde. Avaldaja pöördus pensioniameti poole, kust öeldi talle, et tal puuduvad tõendid töötamise kohta metsaväljaveo autojuhina ning seejärel pöördus K. K. kohtusse, et tunnistajate ütluste abil seda tõendada. K.K.a töötamist Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina võivad tõendada L. L., kes oli tol ajal Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsameister ja K. K., kes töötas metsaväljaveo auto peal laadijana. Tartu Pensioniameti arvamus Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud muudel tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on isikul õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Seega soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 2 õigus 58aastaselt. K.K. jõudis nimetatud vanusesse 17.07.
  9. a. Vabariigi Valitsuse
  10. juuli
  11. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  12. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsaväljaveo autojuhil (kood 11442). K.K. soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist SVPS § 1 punkti 2 alusel seoses töötamisega metsaväljaveo autojuhina. Vanaduspensioni saamiseks peab K.K.al olema üldist tööstaaži vähemalt 25 aastat, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. Tööraamatu kannete nr 5 ja 6 kohaselt töötas K.K. Põlva Kolhooside Ehituskontoris alates 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. veoautojuhina Zil -150 II liigi alusel metsaveotöödel. Rahvusarhiivi Valga Maa-arhiivi 15.08.
  13. a teatise nr 18-7-5.12/7842 kohaselt on Põlva Kolhooside Ehituskontori käskkirjades K.K.a ametikohad järgmised: 1) juhatuse esimehe 04.11.
  14. a käskkiri nr 64, millega K.K. võeti tööle veoautojuhiks; 2) juhatuse esimehe 08.08.
  15. a käskkiri nr 49, millega avaldatakse kiitust autojuht K.K.ale 3) juhatuse esimehe 20.10.
  16. a käskkiri nr 72, millega makstakse autojuhtidele, sh K.K.ale preemiat; 4) juhatuse esimehe 20.11.
  17. a käskkirjas nr 60-k, 30.11.
  18. a käskkirjas nr 96-k, 28.11.
  19. a käskkirjas nr 103-k ja 28.11.
  20. a käskkirjas nr 98-k on K.K.a ametikohaks märgitud autojuht; 5) juhatuse esimehe 30.12.
  21. a käskkirjas nr 106-k nimetatakse K.K.a ametikohaks metsaveoautojuht. 6) juhatuse esimehe 19.11.
  22. a käskkirjas nr 91-k, 29.11.
  23. a käskkirjas nr 98-k, 26.10.
  24. a käskkirjas nr 91-k, 16.10.
  25. a käskkirjas nr 122-k, 08.10.
  26. a 2 käskkirjas nr 123-k ja 23.10.
  27. a käskkirjas nr 125-k on K.K.a ametinimetusteks autojuht ja veoautojuht; 7) juhatuse esimehe 14.04.
  28. a käskkirjas nr 44-k on ametinimetuseks autojuht; 8) juhatuse esimehe 27.02.
  29. a käskkirjas nr 27-k ja 28.12.
  30. a käskkirjas nr 108-k nimetatakse K.K.at autojuhiks; 9) juhatuse esimehe 24.03.
  31. a käskkirjas nr 25-k on ametinimetus kallurijuht; 10) juhatuse esimehe 09.08.
  32. a käskkirjas nr 50-k vabastatakse töölt veoautojuht K.K.; 11)
  33. a lahkunud töötajate isiklikel kaartidel on K.K.a ametikohaks märgitud metsaveoautojuht. K.K.a poolt kohtule esitatud töökirjelduse kohaselt oli tema amet kogu Põlva Kolhooside Ehituskontoris töötamise ajal metsväljaveo autojuht. Töö seisnes 6,5 meetri pikkuste palkide metsast väljavedamises kas Räpina ehitusjaoskonda või Põlvasse saeraamide juurde. Põlva Kolhooside Ehituskontoris autojuhina töötatud aeg moodustab kokku 14 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Kui kohus leiab, et nimetatud perioodil töötas K.K. metsaväljaveo autojuhina, on avaldajal täidetud SVPS § 1 punktist 2 tulenev staažinõue soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. Lisaks eelnevale staaži nõudele peab isikul soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks olema täidetud üldist pensionistaažinõue 25 aastat. K.K.a tööraamatu kannete kohaselt on tal üldist pensionistaaži 25 aastat 6 kuud 25 päeva. Eeltoodust tulenevalt on täidetud SVPS § 1 punktis 2 nimetatud tingimused. SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione RPKS-iga vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. Kuna K.K.a tööraamatus ega arhiiviteatises pole otseselt öeldud, et ta oleks töötanud metsaväljaveo autojuhina, mis annaks talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, tuleb nimetatud asjaolu täiendavate dokumentidega tõendada. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.
  34. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Vastavalt Riigikohtu erikogu määrusele tsiviilasjas 3-2-1-104-03 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 kuulub pensioniõigusliku staaži tuvastamine halduskohtu pädevusse. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 3 Kohtule on K.K. teatanud, et tema töötamist metsaväljaveo autojuhina võivad tunnistada L. L. ja K. K. Seega saab käesoleval juhul tõendada K.K.a töötamist Põlva Kolhooside Ehituskontoris ajavahemikul 03.11.
  35. a kuni 13.08.
  36. a metsaväljaveo autojuhina tunnistajate ütluste alusel. Tartu Pensioniamet leiab, et eelkõige tuleks tunnistajatena üle kuulata isikud, kes saavad dokumentaalselt tõendada enda töötamist Põlva Kolhooside Ehituskontoris samaaegselt K.K.aga. Kohtu otsus ja põhjendused K.K. esitas halduskohtule avalduse, milles palus tuvastada, et ta töötas Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. See periood tuleks avaldaja arvates lugeda tööstaaži hulka, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Seega on K.K. pöördunud halduskohtusse soodustingimustel vanaduspensionide seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks. Riigikohtu erikogu on
  37. oktoobri 2003 a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-03 ja tsiviilkolleegium
  38. novembri 2003.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-105-03 asunud seisukohale, et soodustingimustel vanaduspensionide määramise aluseks olevate faktide tuvastamine kuulub halduskohtu pädevusse. K.K.a tööraamatu kandest nr 5 nähtub, et K.K. on 03.11.1969.a. tööle võetud Põlva Kolhooside Ehituskontorisse veoautojuhiks Zil-150 II liigi alusel metsaveotöödele. Kande nr 6 kohaselt on K.K. vabastatud töölt 13.08.1984.a ( tl 7). Arhiiviteatisest nähtuvalt on K.K.a ametikohaks märgitud autojuht, kallurijuht, veoautojuht ja metsaveoautojuht (tl 3-4). Tartu Pensioniameti arvamuse kohaselt ei nähtu K.K.a tööraamatust ega arhiiviteatisest otseselt, et ta oleks töötanud metsaväljaveo autojuhina, mis annaks talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt Vabariigi Valitsuse
  39. juuli
  40. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr
  41. Seetõttu ei ole pensioniametil võimalik tööraamatu kannetest lähtudes lugeda töötamist ajavahemikul 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka (loetelus nr 2 märgitud töödel töötamiseks). Eesti Vabariigi Valitsuse
  42. juuli
  43. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  44. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsaväljaveo autojuhil (kood 11442). K.K.a Põlva Kolhooside Ehituskontoris autojuhina töötatud aeg moodustab kokku 14 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Pensioniamet oli seisukohal, et. kui kohus leiab, et nimetatud perioodil K.K. töötas metsaväljaveo autojuhina, on avaldajal täidetud SVPS § 1 punktist 2 tulenev staažinõue soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. Lisaks eelnevale staaži nõudele peab isikul soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks olema täidetud üldist pensionistaažinõue 25 aastat. K.K.a tööraamatu kannete kohaselt on tal üldist pensionistaaži 25 aastat 6 kuud 25 päeva. Eeltoodust tulenevalt on täidetud SVPS § 1 punktis 2 nimetatud tingimused. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 27 lg 3 alusel tõendatakse pensioniõiguslikku staaži Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a määrusega nr 6 vastu võetud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 lõikele 1 tuleb tööstaaži tõendamiseks esitada üldjuhul tööraamat. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tööstaaži tööraamatu või tööraamatu vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral tõendada ka muu dokumendiga, nt tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu jmt, milles on andmed töötamise aja kohta. Pensionitaotlejal on pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 järgi õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Antud juhul ei kajasta K.K.a tööraamatu kanded ega arhiiviteatis otseselt tema töötamist metsaväljaveo autojuhina, mis annaks talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt Vabariigi Valitsuse
  45. juuli
  46. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelule nr
  47. Tunnistajate L. L. ja K. K. kohtuistungil antud ütlustega, samuti K.K.a enda seletustega on leidnud tõendamist, et K.K. töötas Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina ajavahemikul 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. Tunnistaja L. L. ütluste kohaselt töötas K. K. Põlva Kolhooside Ehituskontoris tema alluvuses metsaväljaveo autojuhina ning autojuhid muud tööd ei teinud kui vedasid metsa välja. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt töötas ta koos K.K.aga Põlva Kolhooside Ehituskontoris, kus K.K. töötas metsaväljaveo auto peal autojuhina ja tema oli laadija ( tl 35-36 ). Töötamist veoautojuhina metsaveotöödel (metsaveoautojuhina) perioodil 03.11.1969-13.08.1984 tõendavad ka dokumentaalsed tõendid: K.K.a tööraamatu kanded nr 5 ja 6, mille kohaselt töötas K.K. Põlva Kolhooside Ehituskontoris alates 03.11.1969.a. kuni 13.08.
  48. a veoautojuhina Zil -150 II liigi alusel metsaveotöödel (tl 7) ning arhiiviteatis (tl 3-4). Lähtudes eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et K.K. töötas ajavahemikul 03.11.1969.a. kuni 13.08.1984.a. Põlva Kolhooside Ehituskontoris metsaväljaveo autojuhina. See asjaolu annab Eesti Vabariigi Valitsuse
  49. juuli 1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki
  50. osa kohaselt õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Mai Saunanen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.