KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis Kohtuni Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2006.a. Tallinnas, Kentmanni 13 kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-7169 Tsiviilasi OÜ hagi AZ vastu 4334,45 krooni väljamõistmiseks Menetluse liik Lihtsustatud menetlus kirjalikus menetluses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ , volitatud esindaja SE Kostja AZ RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista AZ 3426,50 krooni võla ja viivise eest ning kohtkulude katteks 503,12 krooni OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused.
- OÜ palub AZ välja mõista võlgnevuse 2176,38 krooni ja viivise 2158,07 krooni, kokku 4334,45 krooni ning kohtukuludena riigilõivu katteks 420,00 krooni ning tasu õigusabi eest 216,72 krooni. Tulenevalt kostja vastusest täpsustas hageja eelmenetluses hagi asjaolusid .a.
- AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu nr mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest 2-05-7169 vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Kasutamise tingimusi. Nendest tingimustest tulenes kostja poolne kohustus tasuda esitatud arved 15 päeva jooksul alates nende esitamisest. Seisuga .a. on kostja põhivõlgnevus AS ees summas 2176,38 krooni.
- Kostja rikkus lepingut ja AS lõpetas kostjaga Üldtingimuste peatüki IX alusel ennetähtaegselt lepingu. Vaatamata ettepanekule, ei tasunud kostja AS-le võlga ja viimane loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõue, mis loovutati oli 2176,38 krooni, sellele lisanduvad viivised.
- Pooltevahelise lepingu lahutamatuks lisaks on mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuses, mis kehtisid .a. ja olid kehtivad poolte vahelise lepingu sõlmimisel ka . Pooltevaheline leping oli tähtajaline ja subsideeritava telefoniga mobiiltelefonisideteenuste leping ja teenusepaket, mille kostja valis, oli ning teenustasu oli 45 krooni kuus, mis kajastab ka pakkumises ja hinnakirjas. Kostja on jätnud tasumata arved nr 416,75 kr, nr 497,35 kr, nr 112,34 kr, nr 44,99 kr, nr 128,48 kr, lõpparve nr 1593,22 krooni. Kostja ei täitnud kohustust tasuda kuumaksu ja kõneteenuste eest, tasudes vaid lepingu sõlmimisel ettemaksuna 443,00 krooni.
- Hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt üldtingimuste IX osast tulenevalt seoses kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Vastavalt üldtingimuste p 8.5 on kostjal kohustus tasuda kuumakseid kuni lepingu tähtaja rikkumiseni e. leppetrahvi summani, mis vastab lepingu tähtaja lõpuni jäänud kuumaksete rahalisele kogusummale. Hageja on esitanud lõpparve nr . Kostjaga oli leping sõlmitud 18 kuud e. kuni , seega oli AS õigus nõuda kuutasude maksmist kuni tähtajani. Esitatud lõpparvel nähtub kuumaks alates lepingu lõpetamisele järgnevast kuus perioodi eest summas 419,43 krooni, mille lisandub käibemaks, kokku 494,93 krooni. Lõppsaldo kinnitusel märgitud summa „telefonimaksed” on maksed kuutasude eest, sh kuumakse lepingu tähtaja lõpuni ja arvestuslikud igakuised tasumata arvetel kajastuvad kuumaksed. Kostja sai kasutusse telefoni , mida ta ei tagastanud pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist. omand vastavalt üldtingimuste VIII p. 8.1 kuni telefoni omand on üle läinud tarbijale. Kui tarbija on kasutanud teenuseid kogu tähtaja jooksul lõpuni ja maksnud kuumakseid lepingu tähtaega hõlmavate kalendrikuude eest ja tasunud sideteenuste eest, läheb teenuspaketis sisalduva telefoni omand üle tarbijale, vastupidisel juhul omandit ei teki ja telefon tuleb tagastada. Telefoni tagastama jätmisel tuleb maksta trahvi mistõttu peab maksma trahvi 1000 krooni.
- Viivisevõlg on tekkinud sideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega ning tingimuse VII osa p 7.5 kohaselt on viivis 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni Viivis arvestatud võla põhisummalt, viivitatud päevade arvult. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni .a.
- Võlgnevus
- 2176,38 viivituse periood (1223 päeva) 2158,07 krooni Viivis
- Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad - põhivõlgnevus 2176,38, mille sees on ka trahv 1000 krooni ja viivised summas 2158,07 krooni. Tõendid. 2
(6)2-05-7169
- Hageja on esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendava kviitungi, hageja äriregistri Bosa, ärakirjad esindaja volitusi tõendavast dokumendist, haridust tõendavast dokumendist, ja kostja vahel sõlmitud lepingust, poolt esitaud Pakkumisest, Saldo kinnitusest, lepingu lõpetamise teatest ja nõude loovutamise teatest, kostjale esitatud võlateatisest, nõude loovutamise volikirjast, esindustasu arvest, hinnakiri, mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ja arve nr nr … Kostja vastuväited.
- .a. esitas hageja kohtule vastuse OÜ hagile, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja leidis, et leping sõlmiti .a. mitte .a. Kostja väitel on hageja asjakohatult viidanud Üldtingimustele, sest kasutamise tingimused jõustusid .a. Siit tulenevalt ei saanud .a. jõustunud Üldtingimused olla pea 3 kuud varem sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja hagis esitatud viited Üldtingimustele on eksitavad. Seega on alusetud leppetrahvi ja viivise nõuded. Kostja tunnistab, et kõneteenuste võlgnevus mahus 501,49 krooni on põhjendatud ning on valmis nõude tasuma. 647,89 krooni osas peaks hageja tõendama nõude põhjendatust ja õiguslikku alust, kuna lepingus nr nimetatud probleemistik ei kajastu. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu nõude loovutamise faktid aga samuti hagi esitanud isiku volitused on tõendamata. Kostja tunnistas kõneteenuste võlgnevust 501,49 krooni ning nimetatud summalt hagi rahuldamisel arvestamisele kuuluvat riigilõivu ja esindajatasu. Leppetrahve, viivist ja telefonimakse võlgnevuse osas on hagi tõendamata ja rahuldamisele mittekuuluv.
- Pärast hagiasjaolude täpsustamist kostja hagile vastuväiteid ei esitanud (lk 58, 61). Kostja omapoolseid tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused.
- TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised.
- VÕS RakS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne sõlmitud kestvuslepingule alates tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaolule või toimingutele, mis on tekkinud enne või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.
- Kohus leiab, et pärast kostja vastuse saamist ja hagi asjaolude täpsustamist ei ole poolte vahel vaidlust selles, et AS (AS õigusjärglane) ja kostja vahel on .a sõlmitud leping nr mille lahutamatuks osaks on mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, mis kehtisid lepingu sõlmimise ajal ja millest pooled pidid juhinduma kohustuste täitmisel. Seega ei pea kohus andma hinnangut kostja vastuses esiletoodud väitele lepingu sõlmimise ja üldtingimuste ebatäpsest kuupäevast, kuna hageja nendele asjaoludele täpsustatud avalduses enam ei tuginenud. Hageja esitas ka üldtingimused, mis kehtisid lepingu sõlmimisel ja lepingu kehtivuse ajal. Samuti leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et leping oli sõlmitud tähtajaga 18 kuud e. kuni ning et kostja rikkus lepingut ja et hageja lõpetas lepingu ühepoolselt ära vastavalt teisele poolele ja kohtule esitatud 3
(6)2-05-7169 teatele ( ). Märgitud teate kohaselt tuli võlg tasuda ära 25 päeva jooksul teate koostamise päevale järgnevast päevast alates ja tasumata jätmise korral leping lõpetatakse. Nimetatust nähtub, et leping on lõpetatud ennetähtaegselt AS poolt. Selles puudus samuti vaidlus. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et ta sai enda kasutusse telefoni mida ta ei ole tagastanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et telefon tuleb tagastada teisele lepingupoolele kui leping on ennetähtaegselt lõpetatud AS poolt seoses kostjapoolse lepingtingimuste rikkumisega. Nimetatud tingimus on sätestatud ka hageja poolt kohtule esititatud üldtingimuste VIII osa p. 8.1, mille kohaselt telefoni tagastamata jätmisel eelmainitud põhjustel (lepingu ennetähtaegne lõpetamine kostjapoolse lepingu p 8.1 sätestatud kuumakse tasu ja sideteenuste maksekohustuse rikkumise tõttu) on AS-l õigus nõuda kostjalt trahvi. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja sai oma kasutusse telefoni, pidi tasuma igakuiselt kuumakse ja sideteenuste eest, milliseid tingimusi ta ei täitnud ja mille tõttu lõpetas AS kostjaga ennetähtaegselt lepingu, samuti on leidnud tõendamist, et kostja pole telefoni tagastanud. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt trahvi 1000 krooni. Vastavalt üldtingimuste p 8.5 on kostjal siis, kui ta rikub lepingut ja see lõpetatakse teise poole ennetähtaegselt, kohustus tasuda leppetrahvi kuni tähtajani, millal oleks leping pidanud lõppema e. summani, mis vastab lepingu tähtaja lõpuni jäänud kuumaksete rahalisele kogusummale, seega on hageja tõendanud õigust nõuda kuumaksete tasumist summas p 8.5 alusel trahvina 494,93 krooni.
- Kohtule esitatud saldokinnitusest, mis on edastatud ka kostjale enne kohtumenetlust, nähtub, et võlg 2176,38 krooni koosneb kostja poolt tasumata telefonimaksetest e. kuumaksetest, mis oli kostja poolt tasumata ja maksed kuni lepingu tähtaja lõpuni kokku 674,89 kr (sh trahv 494,93) krooni, kõneteenustest 501,49 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni (lk 13), et kostja poolt kasutatav teenusepaket oli ning igakuine teenustasu oli kuus 45 krooni. Pärast hageja poolt märgitud täpsustuste esitamist, ei ole kostja neid asjaolusid vaidlustanud. Eeltoodu alusel ning hageja poolt kohtule esitatud hinnakirja, arvete nr …..ning asjaoluga, et kostja ei ole neid asjaolusid enam vaidlustanud, leiab kohus, et hageja on tõendanud kostja võlgnevust summas 2176,38 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et märgitud summa oleks AS-le ära tasunud.
- Nõue loovutati 2005.a. seega tuleb lähtuda VÕS § -st 164, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata enda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 järgi asub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 järgi lähevad üle ka nõude tagamiseks antud ja seotud tagatised, kõrvalkohustused, sj lg 3 järgi senise võlausaldaja õigused intressile, leppetrahvile.
- Hageja poolt kohtule esitatud teatisega AS kostjale teatanud, et on oma nõude VÕS § 164 järgi loovutanud OÜ-le summas 2176,38 koos, kes on uueks võlausaldajaks ning tal on õigus nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Seega on hageja tõendanud nõude omandamist kostja vastu; teatises on AS märkinud, et teatise puhul on tegemist loovutamisdokumendiga. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud kui senine, võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hinnates märgitud kostjale, on AS kooskõlas VÕS § 172 järgi võlgnikule (kostjale) kirjalikult teatanud nõude loovutamisest hagejale ning teatise puhul on tegemist loovutamisdokumendiga. Seega ei ole kostjal kooskõlas VÕS § 172 õigust keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Kostja ei ole tõendanud oma kohustuse täitmist ei endisele ega uuele võlausaldajale, mistõttu on hageja kui uus võlausaldaja õigustatud nõudma nii võlga kui viiviseid. 4
(6)2-05-7169
- Kuivõrd kostja on rikkunud lepingut, jätnud tasumata kuumaksed, tasu teenuste eest, jätnud tagastamata telefoni, võlgneb ta hagejale kokku põhivõlga 2158,07 krooni, mis tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista.
- Kostja jäi lepingu lõpetamisel AS-le võlgu 2176,38 krooni ning kuivõrd hageja omandas nõude koos kõrvalkohustustega, siis on hageja õigustatud nõudma üldtingimuste VII p 7.5 järgi viivist 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist alates , so 1223 päeva eest. Kostja vaidles viivisele vastu. Kuivõrd hageja viivise asjaolusid pärast kostja vastuväidete saamist ei täpsustanud ega muutnud, peab kohus andma viivisenõude hinnangu kostja esialgsest vastusest lähtudes hoolimata sellest, et pärast täpsustusi kostja enam vastuväiteid ei esitanud. Hageja poolt viidatud üldtingimuste p 7.5 nähtub, et tarbija on kohustatud arve tasuma viieteistkümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamise päevast. Makse tähtpäevaks tasumata summadest võib nõuda viivist. Üldtingimuste IV osa p 4.1 järgi on tarbija kohustatud tasuma teenuste eest. Kohtu arvates on hagejal õigus nõuda trahvi tasumata kuumaksete eest kuni lepingu lõpetamiseni ning tasumata sideteenuste eest kuivõrd nimetatud maksete tasumise kohustus oli kostjal vastavalt ülatingimuste p 4.1 järgi ning p 7.5 järgi seostub viivisenõude õigus üksnes nende maksete tasumata jätmisega. Ülejäänud kuumaksete näol lepingu lõpuni on tegemist üldtingimuste enda sisu (p 8.5) järgi trahviga nagu tagastamata telefoni eest nõutava 1000 krooniga. Märgitud ajal kehtinud TsK § 190 sätestas erinevad lepingu täitmise tagamise viisid, mille hulgas oli leppetrahv nii trahvi kui ka viivisena. Trahvi eest viivisenõude esitamine ei ole seetõttu põhjendatud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja on õigustatud viivist nõudma vaid 179,96 krooni (674,89 - trahv 494,93=179,96 krooni) ja sideteenuste võla 501,49 kr eest so 681,45 kroonilt (179,96+501,49) perioodi /1223päeva/ eest vastavalt 1250,12 krooni (0,15%*1223*681,45). Periood, millist eest hageja viivist nõuab ei ole vastuolus üldtingimuste p 7.5, kuivõrd viivist on arvestatud hilisemast ajast kui selleks hagejal õigus oleks. Seega on viivisenõue vaid osaliselt põhjendatud ning kostjalt tuleb viivis välja mõista 1250,12 krooni.
- Kokku tuleb kostjalt välja mõista krooni. 1250,12 krooni+2176,38 krooni = 3426,50 krooni.
- Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Hagi kuulus rahuldamisel 79% ulatuses, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivust 331,80 /79% 420-st/ krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb kosjalt õigusabikulude katteks välja mõista tasu õigusabi eest summas 171,32 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt (5% 3426,50-st). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 503,12 krooni. Kohtunik 5
(6)2-05-7169 6
(6)