← Eesti

3-05-208/4

Obsah (4)§ 57§ 54§ 65§ 26

3-05-208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2006, Tallinn Haldu

) § 65 lg 3 alusel. Otsus on vastuolus alates 01.10.2005 kehtiva LS § 7422 lg-ga 4, mis näeb sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud süüteo eest võimaluse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni, seega on otsus ilmselgelt kaebaja õigusi rikkuv. Kuna halduskohtu 01.04.2005 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, kujutaks kaebuse rahuldamata jätmisel tehtav kohtuotsus endast õigusliku aluseta tehtava juhtimisõiguse peatamise otsuse taaskehtestamist, kuigi vaidlustatud otsuse kohaselt oleks juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõppenud 07.09.2005. Samuti kuulub käesoleval juhul kohaldamisele 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg 6, mille kohaselt jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda pole enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Kaebuse esitajale edastati lihtposti teel otsuse originaal, millega rikuti oluliselt LS § 41 lg 5 ja § 413 lg-s 10 sätestatud korda.

§ 57

lg-s 1 sätestatud nõuet eirates on vaidlustatud otsuses jäetud märkimata selle vaidlustamise tähtaeg ja kord. Seega pole kaebaja juhtimisõigust vaidlustatud otsusega peatatud LS § 413 lg 10 kohaselt. 3. Tallinna Halduskohtu 22.12.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. 1)

§ 54

ja haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata selle andmise ajal kehtinud õiguse alusel, mistõttu pärast haldusakti andmist seaduses tehtud muudatused ei mõjuta haldusakti õiguspärasust. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud LS § 413 lg 4 alusel oli juhtimisõiguse peatamine selles sättes toodud juhul juhiloa väljaandnud asutuse pädevuses, kelleks majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” kohaselt on ARK. Vaidlus puudub selles, et otsuse nr 1579 tegemise ajal esinesid LS § 413 lg 4 kohaldamiseks seaduses sätestatud tingimused (kaebajat oli kolmandat korda karistatud LS § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud). 2) Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele 01.10.2005 jõustunud LS § 773 lg

  1. Selles sättes on peetud silmas selliseid juhtusid, kus ARK on küll saanud jõustunud karistamisotsuse enne väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse jõustumist 01.10.2005, kuid juhtimisõiguse peatamise otsust enne 01.10.2005 vormistatud ei ole. Kaebaja juhtimisõigus on peatatud ARK 08.03.2005 otsusega. Kaebuse viide LS § 41 lg 5 rikkumisele on ekslik, sest see säte reguleeris väärteomenetleja poolt väärteootsuse tegemist, mitte juhtimisõiguse peatamist juhiloa väljaandnud asutuse poolt. Vaidlust pole selles, et kaebaja on saanud otsuse kätte 09.03.
  2. Juhtimisõiguse peatamise otsuse lihtkirjaga saatmine tähendab, et selle otsuse kättesaamise üle vaidluse tekkimisel lasuks ARK-l kohustus tõendada, et otsuse adressaat on kirja kätte saanud. Käesoleval juhul sellist vaidlust ei ole ning lihtkirjaga otsuse väljastamine ei tähenda, et kaebuse esitaja juhtimisõigust poleks 2

(6)3-05-208 enne 01.10.2005 liiklusseaduse § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Ka asjaolu, et otsuse vaidlustamisviites on märkimata vaidlustamise tähtaeg ja kord, ei tähenda, et juhtimisõiguse peatamise otsust poleks tehtud. Kaebaja viidatud puudused ei saanud ka mõjutada asja otsustamist, mistõttu need ei saa olla aluseks otsuse tühistamisele. 3) Kaebaja taotlusel kohtu poolt juhtimisõiguse peatamise otsuse täitmise peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni ei tähenda selle otsuse kehtetust. Seetõttu on väär kaebuse väide otsuse uuesti kehtestamisest kohtusse esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel ja ARK-l pärast 01.10.2005 sellise haldusakti andmise õiguse puudumisest. Kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel ei anna ARK välja kaebaja jaoks koormavat haldusakti. Samuti on ekslik kaebuse väide, mille kohaselt kaebuse rahuldamata jätmisel oleks ”otsuse uuesti kehtestamine liiklusseaduse muutmise seaduse alusel” õigusliku aluseta. HKMS § 121 lg 5 kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Seega ei leia kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel aset juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtestamist ning see ei toimu väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse alusel. Selle kohta, mis saab ARK poolt tehtud ja seadusemuudatuste jõustumisel 01.10.2005 jõus olevate juhtimisõiguse peatamise otsustega pärast nimetatud tähtpäeva, on antud juhised sellekohases rakendussättes (LS § 773), millest tuleneb, et üldreeglina jäävad 01.10.2005 jõus olevad juhtimisõiguse peatamise otsused kehtima.

-s toodud üldalused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, sh

§ 65

lg 3, kuuluvad kohaldamisele niivõrd, kuivõrd eriseadus ei sätesta vastavas küsimuses erisusi. Kohus on käesoleval juhul tuvastanud, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga, sest ta kooskõlas selle andmise ajal kehtinud õigusega ja arvestab andmise ajal olnud faktiliste asjaoludega. Käesoleval juhul tuleb lähtuda LS §-st 773.

§ 65

lg 2 tulenevalt on õiguspärase haldusakti isiku kasuks kehtetuks tunnistamine välistatud siis, kui sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda või kehtetuks tunnistamine on vastuolus seadusega. 4) Kaebaja väitel on vaidlustatud otsus ilmselgelt tema õigusi rikkuv põhjusel, et alates 01.10.2005 kehtiva LS § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada selle paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni, kuid kaebuse esitajat on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. LS § 7722 lg 2 sätestatud süüteo eest on võimalik kohaldada lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel juba esmakordse rikkumise eest, kaebaja suhtes kohaldatud LS § 413 lg 4, sätestades juhtimisõiguse peatamise alused LS § 7422 järgi kvalifitseeritava liiklussüüteo eest, sisaldas aga korduvuse nõuet, mistõttu pole põhjendatud väide, nagu oleks uue regulatsiooniga kehtestatud kergem karistus. 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on tõdetud, et selle seaduse jõustumisel muutub liiklusalaseid süütegusid toimepannud isikute olukord raskemaks. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks oli mitte lubada seadusega määratud ajaks liiklusse isikuid, kes on korduvalt pannud toime enamohtlikke väärtegusid, ja ennetada sellega ohte kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Arvestades seda, et piirangud on sätestatud eesmärgiga teiste isikute ja rikkuja enda põhiseaduslike väärtuste – elu ja tervise kaitsele, on kohaldatud vahend proportsionaalne ja sobiv. Liiklusalaste õigusaktide nõuete korduva rikkuja seaduses määratud ajaks liiklusest kõrvaldamine ei moonuta tema õiguse vabale eneseteostusele, õiguse vabalt valida elukutset või tegevusala, samuti omandi vaba ja sihtotstarbelise kasutamise õiguse ja liikumisvabaduse olemust. 3

(6)3-05-208 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. I.Ui apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Apellant on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusalune otsus ei olnud kooskõlas selle tegemise ajal kehtiva õigusega, sest otsuse tegemisel rikuti LS § 41 lg-t 5, mille kohaselt tuleb juhtimisõiguse peatamise otsus anda kätte allkirja vastu otsuse tegemise kuupäeval ja otsuse koopia edastatakse vastavalt sama seaduse § 413 lg-le
  2. Kaebuse esitajale ei ole juhtimisõiguse peatamise otsust allkirja vastu kätte antud, vaid see edastati lihtposti teel, millega rikuti oluliselt seaduses sätestatud korda.

§ 26

lg 1 kohaselt tuleb postiga kättetoimetamise korral dokument edastada tähtkirjaga ning sellest põhimõttest ei näe liiklusseadus ette erandit. Samuti rikuti otsuse tegemisel

§ 57lg 1 nõudeid.

Kohtu seisukoht, et need puudused ei mõjuta otsuse tegemist ega saa olla aluseks selle tühistamisele, ei tugine õiguslikule alusele. 2) Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele LS §

  1. Apellant kordab seisukohta, et esialgse õiguskaitse tühistamise korral kehtestub uuesti vaidlusalune juhtimisõiguse peatamise otsus, mis on vahepeal muutunud seaduse tõttu käsitatav kaebaja õiguste õigusliku aluseta riivena. Võrreldes otsuse tegemise ajal kehtinud LS § 413 lg-t 4 ja käesoleval ajal kehtivat LS § 7422 lg-t 4, on ilmselge, et viimatinimetatud norm on apellandile õiguslikult soodsam, sest varasem norm nägi ette pikemaks tähtajaks juhtimisõiguse peatamise kaalutlusõiguseta. Kuna juhtimisõiguse peatamise näol on tegemist karistusega, tuleb antud juhul lähtuda hetkel kehtivatest õiguslikest tingimustest selle määramisel. 3) Kohus on rikkunud kohtumenetluse norme (kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 231 lg 4), sest on jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebuse väidetega juhtimisõiguse peatamise otsuse taaskehtestamise vastuolu kohta põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega ning keeluga kehtestada tagasiulatuva mõjuga isikule ebasoodsaid norme. Ringkonnakohtu istungil väitis apellandi esindaja täiendavalt, et kuna vaidlustatud otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõppes 07.09.2005, on otsus kehtivuse kaotanud.
  2. ARK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. ARK vastuses nõustutakse halduskohtu seisukohtadega. ARK märgib vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluste kohta täiendavalt, et LS § 41 lg 6 kohaselt peatub juhtimisõigus otsuse tegemisest arvates, mitte selle otsuse isikule teatavaks tegemisest arvates, seega on tegu eriregulatsiooniga haldusmenetluse seaduse suhtes. Asjaolust, et isiku juhtimisõigus võidakse peatada väärteoasjas tehtava otsuse jõustumisel, informeeritakse isikut juba väärteomenetluses. Juhtimisõiguse peatamise otsus on allkirjastatud, see on ka kaebuse esitajale teatavaks tehtud ja sisaldab kõiki seaduses nõutud andmeid. Rikkumised haldusakti kättetoimetamise menetluses ei saa mõjutada haldusakti andmise õiguspärasust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kehtinud LS § 413 lg 4 sätestas: 4

(6)3-05-208 „
(4)Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“ LS § 413 lg 10 sätestas: „
(10)Juhtimisõiguse peatamine vormistatakse loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel.“ Vaidlus puudub selles, et otsuse nr 1579 tegemise ajal olid täidetud LS § 413 lg-s 4 sätestatud tingimused. Seega esinesid otsuse tegemise ajal faktilised asjaolud, mis vastasid haldusakti andmise õiguslikule alusele ja mille esinemisega seadus sidus üheselt sellise sisuga haldusakti andmise, nagu otsusel nr 1579. See on käesoleva haldusakti õiguspärasuse hindamisel määrava tähtsusega.

§ 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Apellandi väitel esinesid vaidlustatud haldusakti andmisel järgmised rikkumised – haldusakt oleks tulnud temale kätte toimetada tähtkirjaga (

§ 26

lg 1), samuti puudus otsuses nõuetele vastav vaidlustamisviide (

§ 57

lg 1, otsuses on viidatud üksnes selle kohtus vaidlustamise võimalusele, puuduvad andmed vaidlustamise korra ja tähtaegade kohta).

§ 57

lg 2 sätestab, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi; sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Seega ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti õiguspärasust.

§ 54

kohaselt ei mõjuta ka haldusakti kättetoimetamise puudused haldusakti sisulist õiguspärasust. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et apellandi viidatud vormi- ja menetlusvead ei anna alust otsuse nr 1579 tühistamiseks. Apellandi vastupidine seisukoht ei põhine seadusel.

  1. Halduskohus on õigesti leidnud, et haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle kooskõla põhjal haldusakti andmise ajal kehtinud õigusega. Haldusakti andmise ajale järgneval perioodil toimunud muudatused õiguslikus olustikus võivad anda alust nõuda menetluse uuendamist ning ei ole haldusakti peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamise aluseks. Seega ei saa ka apellandi väited selle kohta, et käesoleval ajal näeb seadus apellandi toimepandud rikkumise suhtes ette leebema tagajärje kui otsuses nr 1579 määratud, anda halduskohtule alust selle otsuse tühistamiseks.
  2. Apellandi väite kohta juhtimisõiguse peatamise otsuse taaskehtestamise vastuolu kohta põhiseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega ning keeluga kehtestada tagasiulatuva mõjuga isikule ebasoodsaid norme, märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kui apellant peab väitega otsuse nr 1579 väidetava taaskehtestamisega kaasneva negatiivse tagasiulatuva mõju kohta silmas seda, et otsuse nr 1579 alusel ei tohiks juhtimisõiguse edasine peatamine aset leida seetõttu, et otsuse nr 1579 tegemise aluseks olnud juriidiliste 5

(6)3-05-208 faktidega seob hetkel kehtiv seadus (peale 01.10.2005 asetleidnud muudatusi kehtival kujul) soodsamad tagajärjed, kui otsusest nr 1579 tulenevad, siis selline väide on vastuolus LS § 773 lg-ga 3, mis sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne
  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. Kuigi juhtimisõiguse peatamine on materiaalses mõttes käsitatav karistusena, millele laieneb ka PS § 23 lg 2, mille teist lauset tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale (vt Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsus nr 3-1-3-10-02 p 26 ja 28.04.2004 otsus nr 3-3-1-69-03 p 26), ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et otsusega nr 1579 juhtimisõiguse peatamise tähtaja lõpuni kandmine LS § 773 lg 3 alusel viiks antud juhul vastuoluni PS § 23 lg-s 2 toodud nõudega. Kehtiva LS § 7722 lg-s 4 ning kuni 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg-s 4 ei sätesta tagajärgi samade asjaolude suhtes. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kui võimalus LS § 7722 lg 4 alusel isikult lisakaristusena juhtimisõiguse üheks kuni kolmeks kuuks võtmiseks kaasneb juba LS § 7722 lg 2 esmakordse rikkumisega, siis LS § 413 lg 4 alusel võeti isikult juhtimisõigus kuueks kuuks juhul, kui teda oli kolmandat korda karistatud liiklusseaduse (§ 745 või § 7422 lõike 2 või 3) rikkumise eest. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et juhtimisõiguse peatamise otsuse peale esitatud kaebust rahuldamata jätva kohtuotsuse jõustumisel ei toimu juhtimisõiguse peatamise otsuse kehtestamist väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse alusel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikuks neid põhjendusi korrata ning nõustub nendega. Apellatsioonkaebuse etteheide, et kohus ei ole otsuses põhjendanud mittenõustumist eelviidatud kaebuse esitaja väidetega, on täiesti põhjendamatu. Asjaolu, et apellant ei nõustu halduskohtu otsuses avaldatud seisukohtadega, ei tähenda, et kohus oleks rikkunud kohtulahendi põhjendamist reguleerivaid kohtumenetluse norme.
  3. Otsuses nr 1579 sisalduv viide, et juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb 07.09.2005, ei tähenda, et otsus oleks kehtivuse kaotanud ning selleks, et apellandi juhtimisõigust saaks peatada otsuses märgitud ajavahemiku – kuus kuud – ulatuses, tuleks teha uus juhtimisõiguse peatamise otsus. Ringkonnakohus jääb oma 03.11.2006 otsuses nr 3-05-48 väljendatud seisukoha juurde, et juhtimisõiguse peatamise otsuse sisuks ei ole juhtimisõiguse peatamine kuni teatud kuupäeva saabumiseni, vaid juhtimisõiguse peatamine LS § 413 sätestatud ajavahemikuks. Otsusesse märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaja lõppemise kuupäev omab informatiivset tähendust, selgitades otsuse adressaadile, millisel kuupäeval lõpeb tema juhtimisõiguse peatamine, eeldusel, et otsuse kehtivust ei lõpetata või ei peatata. Ringkonnakohus märgib ka, et väitega, et vaidlustatud haldusakt on kehtivuse kaotanud, ei saa põhjendada selle haldusakti peale esitatud tühistamiskaebust. Haldusakti tühistamise eelduseks halduskohtu poolt on haldusakti kehtivus.
  4. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.