lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei ole käesoleval juhul elatise suurendamine põhjendatud, kuna kostja varaline seisund ei ole muutunud sedavõrd, et elatist suurendada võrreldes 08.04.2003 kohtuotsusega. Kohus arvestas siinjuures ka asjaoluga, et kostja elatise võlgnevus hagejale moodustab 31.12.2005 seisuga 38 231.90 krooni, mis näitab küll kostja ükskõikset suhtumist oma kohustusse ülal pidada oma alaealist last (nimetatud võlgnevuse osas on toimunud kostja sõnade kohaselt ka kriminaalmenetlus, milles ta on karistada saanud), kuid elatise suurendamine viiks kostja olukorda, mis veelgi raskendaks tal oma kohustuste täitmist kokku nelja lapse ees.
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M. V taotleb apellatsioonkaebuses elatise väljamõistmist suuruses 1000 krooni kuus, arvestades, et kostjal on veel kolm last, kelle suhtes on tal kohustused, mida ta täidab. Kaebuse põhjenduste kohaselt jääb hageja lapse igakuine elatusraha tunduvalt allapoole Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Hageja laps on jäänud antud juhul nõrgemaks pooleks, kuna ei saa iga kuu elatusraha ega suhtle oma isaga (isa ei soovi). Elatustase tõuseb iga aastaga, samuti tõusevad lapse vajadused, mida hageja ei suuda ainuisikuliselt rahuldada.
Hageja viitab veel
lg 4 (kostja teostab vanema õigusi vastuolus lapse huvidega ehk lapse seisus võib langeda alla 2 elatuspiiri ja laps võib tunda ennast kerjusena); § 58 (lapse huvide tagamine puudub ja lapsel on reaalne oht kalduda negatiivsele käitumisele); § 60 lg 1, 2 (kostja ei täida kohustust oma last ülal pidada, laps õpib põhikoolis); § 61 lg 5 (elatusraha võib vähendada, kui ohtu satub teine laps), antud juhul ei saa hageja laps elatusraha ning tal ei ole ka sotsiaalseid suhteid isaga, seega hageja laps on olnud ohus kogu aeg); § 60 lg 6 (elatusraha võib vähendada teatud põhjustel, kuid kostja suhtes need sätted ei kehti, sest kostja ei ole töövõimetu, lapsel ei ole püsivat sissetulekut, kostjal ei ole muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseid); § 61 lg 7 (peaks asjas kehtima, kuna § 61 lg 5 ja 6 langevad ära); § 70 lg 2 (kuna § 60 lg 6 nimetatud asjaolusid ei esine, soovib hageja kostjalt igakuise elatusraha väljamõistmist kuni üks aasta tagasiulatuvalt). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt ning Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. 6. Hageja taotleb elatise suurendamist kuni 1000 kroonini kuus, mis on väiksem kui
Poole taotlusel on elatise väljamõistmine alla alammäära võimalik ka ilma samas paragrahvis lg 6 toodud mõjuvate põhjuste esinemiseta. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole esitanud ühtegi arvestatavat põhjendust, miks ta ei saaks elatist maksta hageja poolt taotletud suuruses. Asjaolu, et kostjal on teisi ülalpeetavaid ning, et tal on suur elatise võlg, ei ole sellised asjaolud, mis annaksid aluse pahatahtlikult elatise maksmisest kõrvalehoiduva kostja suhtes elatise suurendamata jätta. Kostja ei ole esitanud asjas usutavaid väiteid selle kohta, et ta osaleb teiste laste ülalpidamises, millises suuruses ta seda teeb ja millistest vahenditest. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt
Kostja peab asuma oma kohustust nõuetekohaselt täitma, kui ta seda ka edaspidi ei soovi vabatahtlikult teha, on tema suhtes mõjutusvahendite kasutamine õigustatud. Kostja väited, et tal ei ole tööd ja piirkonnas, kus ta elab, ei ole töö leidmine üldse võimalik. ei ole usutavad arvestades käesolevat olukorda Eesti majanduses. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei saa õigustada oma sissetuleku puudumist elukohas töövõimaluste puudumisega, kuna kostja saab töötada ka väljaspool oma elukohta. 7. Apellatsioonkaebuse kohaselt taotleb hageja elatise suurendamist tagasiulatuvalt 1 aasta hagi esitamist.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täidetud on
lg 2 kohaldamise eeldused, kuid asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks sellekohase nõude esitanud hagiavalduses või täiendanud haginõuet esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata põhjusel, et hageja esitas tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõude esmakordselt apellatsiooniastmes. Elatist tuleb suurendada
8. Ringkonnakohus määrab menetluses kantud kulude kandmise täies ulatuses kostja kanda. Menetlusosalistel on tulenevalt TsMS § 174 lg 1 õigus nõuda Tartu Maakohtult 3 menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.