2-05-16668/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2006, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-16668 Tsiviilasi AS`i hagi IS`i vastu võlgnevuse 2018,25 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS hageja volitatud esindaja MA Kostja IS kostja volitatud esindaja TP Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Välja mõista AS-ilt menetluskulu 210,50 (kakssada kümme krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele . Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluse, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2018,25 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil . Hageja leiab, et poolte vahel oli lepinguline suhe, sest luues kostjale tingimused elektrienergia tarbimiseks ning arvete väljastamisega ja maksete vastuvõtmisega, on hageja teinud kostjale pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Kostja võttis hageja pakkumuse vastu sellega, et teades maksetingimusi, alustas hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist. Hageja leiab, et kostja on teinud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks tegudega TsÜS § 61 lg 1 ja 3 ning § 62 mõttes. Kostja ei ole kinni pidanud oma kohustusest tasuda tarbitud elektrienergia eest. Kostja oleks pidanud täitma oma kohustuse VÕS § 82 lg 3järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale saatnud mitmeid meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Viimase pretensiooni saatis hageja tähitult. Kostja elektrienergia tarbimine on võlgnevuse tõttu katkestatud. Kostja võlgnevuse suurus on 2018,25 krooni. Hageja nõue väljastatud arvel nr . KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja tarbis elektrienergiat just arvel nimetatud määral. Kostja korteris toimus elektriarvesti vahetus, mille käigus vahetati arvesti nr lõppnäiduga ning paigaldati arvesti nr Kostjale esitatud arvel, mille kostja sai esmakordselt kätte , on arvesti lõppnäiduks fikseeritud . Kostja leiab, et hageja töökorraldust, kus on nimetatud näit fikseeritud, ei saa käsitleda kui kahepoolset dokumenti, mis fikseeriks objektiivselt tarbitud elektri hulga. Avaldus-kokkuleppel on tehtud kandeid mitme kirjutisvahendiga ning kostja allkiri on alles dokumendi 10.real. Sega ei ole välistatud hageja töötajate poolt näidu fikseerimine pärast kostja allkirja andmist. Kostja palub kohaldada aegumist, sest hagi on esitatud pärast . MENETLUSE KÄIK Kohus tegi tsiviilasjas tagaseljaotsuse. Kostja esitas kohtule kaja ning palus menetluse taastada. Kohus taastas menetluse määrusega ning tegi lihtmenetluse määruse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära pooled ja tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja aj kostja vahel oli sõlmitud elektrienergia tarbimise leping. Hageja on kostjale esitanud arve nr elektrienergia tarbimise eest kuni näiduni , maksetähtajaga , järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks pärast maksetähtaja möödumist . Kuni kehtinud TsÜS § 113 lg 1 alusel oli üldiseks aegumise tähtajaks 10 aastat. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtajaks kolm aastat. VÕS, TsÜS ja REÕS rakendusseaduse § 9 lg 2 järgi kohaldatakse sellisel juhul aegumistähtaega alates , järelikult aegus hageja nõue . Kostja on esitanud taotluse kohaldada aegumist. Hageja on hagi esitanud kohtule ning seega minetanud õiguse nõuda oma nõude täitmist kohtu kaudu. Kohus leiab, et aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega. Esitades aegumise vastuväite ei soovi ka kostja nõude sisulist arutelu, järelikult hageja nõude sisuline analüüsimine ei ole menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt vajalik. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma tehtud otsuses tsiviilasjas nr . Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 54 lg 4 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 210,50 krooni. Kai Härmand Kohtunik 2