nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks 1 2-06-9704 vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda . Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas AS hagi IA`i vastu 8 292,65 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus .a liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit reg märgiga põhjustas liikluskahju sõiduauto omanikule. Liikluskahju põhjustajal, kostjal, puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Hageja, kui kindlustusandja poolt oli sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille alusel tekkis AS`il kahju hüvitamise kohustus. AS hüvitas liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks 7 211,00 krooni. Nimetatud sumale lisanduvad juhtumi käsitlemisel tehtud kulutused, summas 1 081,65 krooni. Kostja põhivõlgnevus on hageja ees 8 292,65 krooni. Kostja põhivõlgnevuselt taotleb hageja seadusest tulenevalt viivist. Tulenevalt VÕS §-dest 113 ja 94 on viivise suuruseks alates 9,25% aastas võlgnetavalt summalt. Seega on alates .a viivise suuruseks ühe päeva eest 0,0253424% võlgnetavalt summalt. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 8 292,65 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis alates .a kuni kostja kohustuste kohase täitmiseni iga päeva eest summas 2,10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuluna tasutud riigilõivu 650,00 krooni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 01.06.2006.a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud LKS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli 2 2-06-9704 peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS § 48 lg 3 alusel nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 8 292,65 krooni. Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud võlgnevusele, s.o 8 292,65 krooni, mõista kostjalt välja viivis alates a kuni kostja kohustuste täitmiseni iga päeva eest 2,10 krooni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja
§-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates iga päeva eest viivis 0,0253424% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt
lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
§ lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
Menetluskulud (sealhulgas riigituludesse väljamõistetav riigilõiv ja EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.