ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Samuti on Riigikohus oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja ei ole kohtule kirjalikke tõendeid lapse vajaduste kohta esitanud. Hageja seletuste ning toimiku kirjalike materjalide (tl 57) kohaselt on hageja töötu. Maksu- ja Tolliameti vastuskirja (tl 63) kohaselt on S V saanud 2006.aastal 14.11.2006.a seisuga maksustatavaid tulusid: OÜ-lt Sinilasso Pluss summas 2049 krooni ning OÜ-lt Sileem 57638 krooni. Universaal Metall TÜ tõendi (tl 58) kohaselt töötab S V antud TÜ-s alates 01.11.2006.a igakuise tuluga 4000 krooni. Seega on kostja keskmine sissetulek 2006.a aastal olnud 5789,70 krooni (/ 2049 + 57638 + 4000 /= 63687 : 11). Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 800 krooni kuus, kuna tema ülalpidamisel on veel teinegi laps. Toimiku kirjalikest materjalidest (tl 25) nähtub, et S V ülalpidamisel on ka 03.03.1998.a sündinud D M. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 1929,90 krooni (5789,70 : 3/kostja ja tema alaealised lapsed/). Tulenevalt kostja ülalpidamisvõime suurusest leiab, kohus, et antud juhul ei ole
lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, kohaldatav.
ei sätesta võõraslaste ülalpidamiskohustust. Seega puudub kohtul alus arvata kostja ülalpeetavate hulka tema abikaasa tütart (tl 24, 26,27). Kostja poolt esitatud laenulepingu (tl.29-32), mille kohaselt tuleb kostjal tasuda kuni 10.01.2019.a laenu igakuiselt 91, 48 EUR-i, jätab kohus tähelepanuta. Kui isik võtab endale laenulepinguga varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus ning seega kokkuvõttes laenulepingu täitmisel isiku varalises seisus muutust ei toimu. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu ning kindlustuspoliiside (tl 34 – 39) sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest. 3
lg 1 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab et, lapse vajadustest ja poolte varalisest seisundist lähtudes põhjendatud olevat muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 15.12.2000.a kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista kostjalt hageja kasuks elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 krooni alates 20. märtsist 2006.a kuni poja S M`i täisealisuseni, s.o. xxx.a. või vanema majandusliku seisundi muutumiseni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.