2-06-21221 KOHTUMÄÄRUS
- detsembrist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaaa Kohtumääruse tegemise aeg ja
- detsembril 2006.a. Tallinnas koht Tsiviilasja number 2-06-21221 Tsiviilasi TL avaldus AMle eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL HLV kaudu Asjast puudutatud isik GM Asjast puudutatud isik AM ning tema esindaja kohtu määramisel riigiõigusabi korras vandeadvokaat ETŠ Kohtuistungi toimumise aeg
- detsemberil
- a RESOLUTSIOON Rahuldada TL avaldus eestkoste seadmiseks AMle ning talle eestkostja määramiseks. Seada AMle eestkoste tähtajaga kuni .a. Määrata AM eestkostjaks tema GM ning AM elukohaks määrata tema eestkostja GMi elukoht . Lubada AMl teha pisitehinguid kuni 500 (viissada) krooni ulatuses ilma eestkostja nõusolekuta. Tunnistada AM valimisõiguse teostamise osas teovõimetuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib selleks õigustatud isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse määruse teatavaks tegemisest .a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Avalduse aluseks olevad asjaolud TL HLV kaudu esitas .a. kohtule avalduse piiratud teovõimega AMle eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks TsÜS § 8 lg. 3 ja Perekonnaseaduse § 92 lg. 4 alusel. Avalduse kohaselt pöördus GM H LV poole avaldusega, milles ta palus ennast määrata oma piiratud teovõimega ema AM eestkostjaks, kuna tema oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid juhtida. ei ole piiratud teovõimega isikuna suuteline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid teg ega kaitsma oma tsiviilõigusi. GM on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobilik isik täitma AM eestkostja kohustusi. AMl puudub haiguskriitika. Ta ei julge õues liikuda ega luba kedagi oma korterisse. Ta ei pea vajalikuks minna tööle ega vormistada endale invaliiidsust. Tal puuduvad kehtivad isikuttõendavad dokumendid ja ka t elamisluba EV lõppes .a. AM põhjustatud veeuputuste tõttu on rikutud elamu allkorrusel asuvad korterid.. Ainuke, kes korterisse pääseb, on t GM, kes toob talle süüa ja tasub eluruumi eest kommunaalmaksed. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu on AMl välja kujunenud raske sotsiaalne kohan tus ning toimetulekuraskused. Sellest tingituna vajab AM pidevat ööpäevaringset jälgimist ja juhendamist, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda ja teiste isikute elule, tervisele või varale. AM tervislik seisund ei võimalda tal avaldada kirjalikult oma soovi eeestkostja määramise suhtes, kuna ta ei taju, et vajab eestkostet. AM ja SMi abielu lahutati .a. Kõike eeltoodut aluseks võttes palub avaldaja määrata AM eestkostjaks t GM. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et TL avaldus tuleb rahuldada. Vastavalt TsÜS § 8 lg. 1 sättele on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Asjas kohtu määramisel läbi viidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel tehti eksperdi poolt kindaks, et AMl esineb krooniline vaimuhaigus paranoidne vormis, tal on meelepettelised elamused ning paranoiline luul js ka prafeenset luulu, on autistlik, haiguslike elamuste tõttu on t käitumine kestvalt ebaadekvaatne, oma õiguslike, majanduslike ja tervislike huvide eest ta seista ei oska, pole võimeline teg tehinguid, teostama valimisõigiust ning vajab arstiabi ja ravi ning talle tuleks seada t õiguste kaitseks eestkoeste. Eksperdi otsuse kohaselt ei suuda AM tulenevalt t kroonilisest vaimuhaigusest kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. AM tervislik seisund on t l esienevast tulenevalt sellise iseloomuga, et see takistab tal tajumast adekvaatselt ümbritsevat keskkonda ning teg st tehinguid. AM psüühiline seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Ta pole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline osal kohtuistungil, seal adekvaatselt käituma või andma arvamust talle eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas. Eksperdi arvates jääksid eestkostja ülesannete ringi kõigi AM õiguslike, majanduslike ja tervislike huvide kaitse, ka pisitehingud. Arstiabi organiseerimisel ja korraldamisel on võimalik AM tervisliku seisundi teatav paranemine ja seega vajalik kordusekspertiisi tegemine viia aasta möödumisel. GM asjast puudutatud isikuna on kohtule kohtuistungil ja ka kirjalikus vormis kinnitanud oma soovi asuda täitma oma AM eestkostja kohustusi. Perekonnaseaduse § 95 lg. 2 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata üksnes t kirjalikul nõusolekul. Tallinna linn eestkosteastusena jäi kohtuistungil oma avalduse juurde ning palus kohtul see rahuldada. Asjas kogutud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et AM ei ole võimeline oma piiratud teovõime tõttu teg iseseisvalt tehinguid ning ta tuleb tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas, juhindudes TsMS § 260 lg. te 3 ja 4 sätteist. Avaldaja ja asjast puuduatud isik GM palusid kohtul lubada AMl iseseisvaöt teha pisitehinguid summas mitte üle 500 krooni ning kohus peab võimalikuks antud taotlus rahuldada. Avaldaja on kohtule esitanud põhjendatud avalduse AM varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ning see avaldus tuleb rahuldada. Avalduse menetlemisega kantud kulutused riigilõivule ning ekspetiisitasuna tuleb jätta avaldaja kanda, aluseks võttes TsMS § 146 lg. 1p. 1 sätestatut. Kohtunik Reet Laasmaa(allkiri) 27.12.2006.a.
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.