) § 486 lg-le 1 hagimenetluses. Kooskõlas
sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päevase tähtaja. Kostja tegutsemiskoha aadressil saadetud menetlusdokumendid võttis allkirja vastu sekretär (t.l. 91; tagaseljaotsuses ekslikult märgitud ). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud ning kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. , s.o. pärast hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, saabus kohtule kostja kirjalik vastus. esitas kostja kaja menetluse taastamiseks. Kajas kostja palub menetluse taastada, kuna kostja on koostanud vastuse hagiavaldusele ja edastanud selle kohtule posti tee, kostjale mitteteadaolevatel asjaoludel ei ole vastus kohtuni jõudnud. Kostja on esitanud vastuväited maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et kostjal vastuväiteid ei ole ja ta on hagi väited omaks võtnud. Õigusemõistmise seisukohalt ei ole õige jätta kostja vastuväited arvestamata tekkinud arusaamatuse tõttu. Kohus edastas
04.12.2006 hageja andis seisukoha, et kaja 2-06-21900 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kohus leiab, et käesolevas asjas menetluse taastamiseks alust ei ole. Kostjale on menetlusdokumendid
lg 1 ja 2 kohaselt isiklikult kätte toimetatud, seadusega on tagaseljaotsuse tegemine selles tsiviilasjas lubatud. Kostjat oli hoiatatud tähtaegselt vastamata jätmise korral tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eest. Asjaolu, et kostja on kohtusse saabunud kostja vastuse koostanud väidetavalt , ei anna samuti alust menetluse taastamiseks.
ÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt päevades arvutatava ajavahemikuga määratud tähtpäev saabub ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 2 sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks.
lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.
kohaselt juhul, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest hoiatati. Kostja enne tähtaja möödumist ei taotlenud tähtaja pikendamist ega esitanud koos vastusega põhistatud taotlust tähtaja ennistamiseks. Kostjat kohustati esitama kohtule kirjalik vastus 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest, tähtaeg saabus .a. Kostja vastus saabus kohtule alles , ümbrikul oleva postitempli järgi vastus postitati . Seega on kostja vastus postitatud määratud tähtajast oluliselt hiljem ning tegu ei ole kostja väidetud arusaamatusega. Vastuse esitamise tähtaegsuse arvestamisel ei oma tähtsust vastusele märgitud koostamise kuupäev. Toimingu tegemise tähtaegsuse eest vastutab kostja. Riski, et posti teel saadetav dokument ei jõua tähtaegselt kohtuni, ei saa menetluse taastamise kaudu panna hageja kanda. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust, miks ei olnud kirjaliku vastuse esitamine tähtaegselt võimalik. Kohus jätab kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Heli Käpp Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.