2-06-13351/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006 Tartu Tsiviilasja number 2-06-13351 Tsiviilasi N.M. hagi S.M vastu alaealiste laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. septembri 2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.M apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant-kostja: S.M, esindaja advokaat Andres Veski esindajad Vastustaja-hageja: N.M. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu
3. septembri 2006 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Tartu Apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Poolte abielust on Xa. sündinud tütar E. M ning Xa. tütar E. M. Lapsed elavad hageja juures ning hageja on kandnud kõik laste ülalpidamisega seotud kulutused, samuti on ta remontinud laste kasutuses olevaid eluruume. Hageja töötasu on ca 10 000 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatusraha 5000 krooni lapse kohta kuus, sest kostja laste kasvatamisest ja ülalpidamisest osa ei võta. Kostja on ostnud kummalegi lapsele paari teksaseid ja nooremale tütrele mobiiltelefoni. Kostja töötab Soomes, tal on piisav sissetulek nõutud ulatuses elatise maksmiseks.
5. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et on toetanud lapsi igakuuliselt nii, nagu majanduslik olukord võimaldab. Faktiliselt on kostja toetanud alates käesoleva aasta märtsist laste ülalpidamist isegi suurema summaga kuus kui on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alammäär. Arvestades asjaolu, et mõlemad vanemad peavad võrdselt osa võtma laste ülalpidamisest, kuluks lastele kokku 20 000 krooni kuus, mis on ebamõistlik ja põhjendamatu. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma laste ülalpidamiseks hagejale elatist seadusega sätestatud miinimumsummas. MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus rahuldas
7. septembri 2006 otsusega hagi osaliselt ning mõistis välja S.M alaealiste laste E. M. ja E. M. ülalpidamiseks alates
8. maist 2006 kuni laste täisealiseks saamiseni vastavalt
9. augustil 2009 ja
10. märtsil 2015 elatusraha 2500 krooni lapse kohta kuus N.M. kasuks. Nimetatud summa sisaldab tulumaksu. Kohus tunnistas kohtuotsuse elatusraha väljamõistmise kohta arvestusega 1500 krooni kuus lapse kohta viivitamata täidetavaks. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et alaealised lapsed elavad hageja juures ning et kostja elab ja töötab Soome Vabariigis. Hageja on väitnud, et kostja ei ole osa võtnud laste ülalpidamiskulude kandmisest. Kostja on väitnud, et on osa võtnud laste ülalpidamiskulude katmisest isegi suurema summaga kui on ette nähtud elatusraha minimaalmäär. Sellist väidet kinnitavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatusraha laste ülalpidamiseks. Kohus mõistis elatusraha välja pisut suuremas summas kui on elatise alammäär, sest kostja vastusest ilmneb, et kostjale ei valmista raskusi ja ta on nõus võtma osa laste ülalpidamiskulude katmisest suuremas määras kui on alammäär. Kohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks välja mõista kostjalt elatusraha 2500 krooni kuus lapse kohta koos tulumaksuga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. S.M taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
12. septembri 2006 otsuse tühistamist osaliselt ning S.Mlt alaealiste laste E. M. ja E. M. ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmist alates
13. maist 2006 kuni laste täisealiseks saamiseni vastavalt
14. augustil 2009 ja
15. märtsil 2015 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras, s.o 1500 krooni kummagi lapse kohta. 2 Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud otsuse põhjendamata ning ei ole arvestanud PKS §-s 61 lg 2 sätestatuga. Maakohtu poolt väljamõistetud elatis on ebamõistlikult suur ja kostjale liigselt koormav. Kohus on kostjalt välja mõistnud kummagi lapse jaoks seadusandja poolt ette nähtud miinimumsummast 1000 krooni suurema elatusraha. Samas ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks ta peab vajalikuks mõista kostjalt elatis välja just sellises suuruses. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise 5000 krooni lapse kohta kuus. Samas ei esitanud hageja ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et summa 5000 krooni kuus lapse kohta vastab laste vajadustele. Hageja ainus põhjendus selle kohta, miks ta nõudis nii suures summas elatist, oli see, et kostja töötab Soomes ja tal on piisavalt suur sissetulek selles ulatuses elatusraha maksmiseks. Kohtu ainus põhjendus selle kohta, miks ta mõistis kostjalt elatise välja suuremas summas kui on kehtestatud miinimummäär, oli see, et kostja vastusest ilmneb, et kostjale ei valmista raskusi maksta elatist „pisut suuremas summas kui on elatise alammäär“. Vastavalt PKS §-le 61 lg 2 tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii vanema võimaluste kui laste vajadustega. Kohus on jätnud kaalumata asjaolu, et arvestades seda, et vanemad peavad võrdselt osa võtma laste ülalpidamisest, kuluks lastele kokku 10 000 krooni kuus, mis on ilmselgelt liiga suur summa E.i ja E.i vanuste laste ülalpidamiseks. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks, et laste vajadused on suuremad kui seadusandja on minimaalselt ette näinud, oleks kohus pidanud mõistma kostjalt välja elatusraha ettenähtud miinimumsummas. Asjaolu, et kostja on lapsi toetanud tihti suuremas summas kui seadus seda ette näeb, ei ole eraldivõetuna aluseks vanemalt suurema elatise väljamõistmisel. Vastavalt perekonnaseadusele tuleb elatise suuruse üle otsustamisel alati arvestada ka lapse vajadustega. Kostja toetab ka edaspidi lapsi võimaluse korral suuremas summas kui seadus miinimumina ette näeb, kuid kostja majanduslik olukord ei võimalda tal kindlasti iga kuu maksta kummalegi lapsele nii suurt summat nagu kohus on temalt välja mõistnud.
16. N.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus põhjendatud. Kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, sh oma palgatõendit. Hagejale teadaolevalt on kostja palk Soomes umbes 1000 krooni päevas, kuus umbes 25 000 – 30 000 krooni. Kostja sõitis Soome
17. a veebruaris, kuid juba aprillis ostis 45 000 krooni eest sõiduauto Volkswagen. Käesoleval ajal ostab ta korterit Rakvere linnas. Järelikult on tema palk piisavalt hea, et maksta kummalegi lapsele elatist summas 2500 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Vastavalt TsMS §-le 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul vaidlustatakse maakohtu otsust väljamõistetud elatise suuruse osas ja palutakse väljamõistetud elatist vähendada kuni seaduses ettenähtud miinimummäärani. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus 3 vastavalt TsMS §-le 654 lg 6 esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid oma otsuses täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei ole aluseks vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamisele. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Maakohus on apellandilt elatise väljamõistmisel nimetatud sättest juhindunud ning põhjendatult mõistnud temalt välja elatise kummagi lapse kasuks 2500 krooni kuus. Apellant ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine maakohtu poolt kindlaksmääratud ulatuses on ebamõistlikult suur ja teda liialt koormav ning et elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummääras oleks kooskõlas tema varandusliku seisundi ning laste huvidega. Apellant ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema töötasu on vähemalt 10 000 krooni kuus ja ta on ise kinnitanud, et ta on toetanud lapsi suuremas summas, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Seega võimaldab apellandi varanduslik seisund maksta lastele elatist maakohtu poolt väljamõistetud määras ning sellises määras elatise andmine lastele ei ole apellandi jaoks liialt koormav. Samuti leiab ringkonnakohus, et arvestades laste vanust (9 ja 15 aasta vanused tütred), on apellandilt 2500 kroonise elatise väljamõistmine kooskõlas laste vajadustega. See, et seadusandja on näinud ette elatise miinimummäära (käesoleval ajal 1500 krooni ühele lapsele kuus), ei tähenda seda, et kohus peaks igal juhul just sellises määras elatise välja mõistma. Samas tuleb arvestada ka sellega, et isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, peab maksma sellelt ka tulumaksu. Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et vanemad peavad võrdselt osa võtma laste ülalpidamisest. Nimetatud vanemate kohustus ei tähenda aga seda, et kummagi vanema kulud laste ülalpidamiseks peavad olema alati võrdsed. Kohtul on kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varanduslikust seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui seda suudab anda teine vanem. Apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv) jääb tema kanda. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2006 määrusega määrati menetlusosalistele tähtaeg täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamiseks 25.11.
19. Apellandi poolt ringkonnakohtule 04.12.2006 esitatud teade ei ole esitatud tähtaegselt ja seetõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta. Lisaks märgib ringkonnakohus, et 04.12.2006 teates esitatud asjaolud ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Väidetav asjaolu, et poolte alaealised lapsed on asunud elama apellandi juurde, võib olla apellandile aluseks nõuda kohtult väljamõistetud elatise maksmise lõpetamist. Andra Pärsimägi Egon Konsand 4 Üllar Roostoja