2-05-393/4

1 2 – 05 – 393 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „15“detsembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 393 Tsiviilasi: T H hagi R H vastu alaealise lapse M H ülalpidamiseks alates 09.veebruarist 2005.a. 2 500.- krooni kuus elatusraha nõudes; aga samuti R H vastuhagi T H vastu abielu lahutamise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: T H (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas protsessis puudub; Kostja: R H (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja menetluses puudub; Alaealine laps: M H (isikukood: xxx, sünniaeg: 26.augustil 1989.a., elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „13“november 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja; RESOLUTSIOON: T H hagi R H vastu rahuldada osaliselt. Mõista R H (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: M H (isikukood: xxx, sünniaeg: 26.augustil 1989.a.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates 09.veebruarist 2005.a. kuni 31.detsembrini 2005.a. ning 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „01“jaanuarist 2006.a. kuni „26“augustini 2007.a. so kuni alaealise lapse: M H (isikukood: xxx, sünniaeg: 26.augustil 1989.a.) täisealiseks saamiseni T H (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud nõuete osas jätta T H hagi R H vastu rahuldamata. 2 Tühistada 04.aprilli 2006.a. Viru Maakohtu määrusega R H suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud alates 15.detsembrist 2006.a. ning arvata hagi tagamise määruse täitmise käigus R H poolt T H makstud elatusraha käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka. Samuti arvata ajavahemikul alates 09.veebruarist 2005.a. kuni 04.aprillini 2006.a. R H poolt vabatahtlikult T H makstud elatusraha (mille maksmist T H suudab R H kohtuotsuse täitmise käigus dokumentaalselt tõestada) käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka. Jätta R H vastuhagi T H vastu abielu lahutamise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud (sealhulgas vastuhagi esitamisel kantud kohtukulud) panna R H kanda. Mõista R H (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136). Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD T H ja R H elasid, vastavalt abielutunnistuse fotoärakirjale (tl.4), registreeritud abielus alates „22“aprillist 1988.a., abielu registreeriti Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta tehti kanne nr.242. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.5), alaealine laps: M 3 H, kes, hagiavalduse kohaselt, on hageja, T H, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, R H, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealise lapse ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Palus hagiavalduses alaealise lapse: M H (isikukood: xxx, sünniaeg: 26.augustil 1989.a.) ülalpidamiseks R H välja mõista elatusraha, suurusega 2 500.- krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „09“veebruarist 2005.a.. Menetluse kestel esitas R H kohtule vandeadvokaat A K poolt koostatud vastuhagi T H vastu abielu lahutamise ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes (tl.19-24). Kirjalikus avalduses 22.juunist 2005.a. teatas R H kohtule, et loobub vastuhagist T H vastu, kuna on T H leppinud ja ei soovi enam abielu lahutamist. 21.septembril 2006.a. teatas Advokaadibüroo A. Kunila & KO kohtule, et bürool ei ole enam lepingut R H kohtus esindamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, R H, kirjalikus vastuses kohtule (tl.10-12) vaidles hagile vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt nõustus R H elatusraha maksmisega osaliselt, summas 1 000.krooni kuus leides, et elatusraha sellises suuruses on piisav alaealise lapse, M H, ülalpidamiseks, sest T H peab omalt poolt samuti 1 000.- krooni tütre ülalpidamiseks andma. R H võttis kirjalikus vastuses õigeks, et ta jättis pere maha ning lahkus pere juurest elama ja tööle Tallinna. R H väitis kirjalikus vastuses, et ta maksis T H elatusraha vabatahtlikult, kuid mingeid kirjalikke tõendeid elatusraha vabatahtliku maksmise kohta R H kohtule ei esitanud. Vastuhagi avaldusele hageja, T H, kirjalikku vastust ning sellega koos ka oma vastuväiteid vastuhagile ei esitanud, millega kohus luges tõendatuks, et T H vaikivalt nõustus vastuhagis toodud nõuetega, aga samuti ka vastuhagi seisukohtadega. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, T H, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes 15.septembril 2006.a. allkirja vastu. T H ei ole kohtule teatanud kirjalikult kohtuistungile mitteilmumise põhjustest, T H ei ole taotlenud ka kirjalikult kohtuistungi edasilükkamist, aga samuti ka tsiviilasja läbivaatamist ilma temata. Samuti ei ole T H taotlenud kirjalikult enda isiklikult ärakuulamist kohtuistungil. T H esitas kohtule 11.septembril 2006.a. avalduse menetluse peatamiseks, kuna peale hagi tagamise määruse tegemist R H täidab oma kohustusi tütre kasvatamisel, samas soovib T H endale jätta õiguse võimaluse hagi uuendamiseks. Kohus jättis kohtumenetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna kohtumenetluse peatamist oli taotletud alustel, mida ei ole ette nähtud kehtivas TsMS-is. Kohus asus seisukohale, et käesolevas menetluses on tegemist alaealise M H (isikukood: 4 xxx, sünniaeg: 26.augustil 1989.a.) huvidega, mida kohus peab kaitsma, hagi tagamise abinõud on oma olemuselt ajutise iseloomuga, mille tõttu eelkõige, lähtudes alaealise lapse, M H, huvidest pidas kohus vajalikuks tsiviilasja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ilma poolte osavõtuta. Kostja, R H, kohtuistungile ei ilmunud, kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. Kohtule pole laekunud R H kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta või tsiviilasja läbivaatamise kohta ilma R H osavõtuta. Samuti ei ole R H taotlenud kirjalikult enda isiklikult ärakuulamist kohtuistungil, mille tõttu pidas kohus vajalikuks, lähtudes alaealise lapse, M H, huvidest vaadata tsiviilasi läbi kohtuistungil sisuliselt ilma poolte osavõtuta. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. T H ja R H abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.4). Lapse M H sünnitunnistuse fotoärakirjaga (tl.5). Ida – Viru Maavalitsuse tõendiga T H palga kohta (tl.6). R H kirjaliku vastusega hagile (tl.10-12). R H töötu kaartiga nr.139438 (tl.13). R H pangakonto väljavõttega (tl.14-16). Aktsiaseltsi Harku Karjäär tõendiga R H palga kohta (tl.17). Vastuhagi avaldusega (tl.19-20). Ida – Virumaa Perekonnaseisuosakonna tõendiga R H ja T H abielu kohta (tl.21), millega luges kohus tõendatuks, et abielu lahutamise nõuet ei olnud käesolevas menetluses võimalik lahendada, sest R H ei esitanud abielu lahutamiseks kohtule abielutunnistuse originaali või selle puudumisel, kehtivat dublikaati. R H poolt kohtule esitatud tõendi alusel ei ole võimalik kohtus abielu lahutada. Dokumendiga riigilõivu tasumise kohta R H poolt (tl.22). Advokaadivolikirjaga (tl.23). Väljavõttega kinnistusraamatust (tl.24), mille kohaselt kuulub R H korteriomand asukohaga: Narva mnt.37-22, Jõhvi linnas. R H poolt vastuhagist loobumise kirjaliku avaldusega (tl.27). Hagi tagamise avaldusega (tl.28). Viru Maakohtu 04.aprilli 2006.a. hagi tagamise määrusega (tl.30-31), millega kohustati R H maksma alaealise lapse, M H, ülalpidamiseks elatusraha seadusandluses ettenähtud minimaalsuuruses, kuna T H taotles menetlus peatamist, siis luges kohus menetluse peatamise avaldusega tõendatuks, et T H soovib ka edaspidi saada R H elatusraha Perekonnaseaduse §61 lg.4 nimetatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. Viru Maakohtu määrusega 01.septembrist 2006.a. (tl.36-38). Advokaadibüroo A. Kunila & Ko teatisega R H esindamiseks volituste puudumise kohta (tl.48), kuna leping R H oli sõlmitud ainult vastuhagi koostamiseks. T H poolt kohtule esitatud menetluse peatamise avaldusega (tl.50). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS 5 Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastuhagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et T H ja R H 22.aprillil 1988.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas registreeritud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr.242, lahutamine on käesolevas menetluses võimatu, sest pooled ei ole esitanud kohtule abielutunnistuse originaali. Pealegi loobus R H ise lõpuks vastuhagist, kuna tal ilmselt ei olnud võimalik esitada kohtule abielutunnistuse originaali. Koos abielu lahutamise avaldusega jätab kohus rahuldamata ka abikaasade ühisvara jagamise nõude, mis oli samuti esitatud vastuhagi avalduses. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, R H, lapsevanemana ei täida alaealise lapse, M H, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, T H, nõudel R H välja elatise lapsele nõude 6 esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna R H ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Arvestades T H varalist seisundit (palk Ida – Viru maavalitsuses 6 083.50 krooni kuus ning elab R H kuuluvas korteriomandis aadressil: xxx, mille tõttu T H kulutused eluruumile puuduvad), aga samuti ka R H varalist seisundit (keskmine palk umbes 4 000.- krooni kuus, R H peab kandma ka kulutused selle korteriomandi ülevalpidamiseks, kus elab T H (vt. vastuhagi avaldust)), luges kohus tõendatuks, et alaealise lapse, M H, ülalpidamiseks tuleb R H välja mõista elatusraha Perekonnaseaduse §61 lg.4 nimetatud minimaalsuuruses T H kasuks alates elatisehagi esitamisest 09.veebruarist 2005.a.. Kohus pidas vajalikuks arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmise hulka R H poolt T H alates 09.veebruarist 2005.a. vabatahtlikult makstud elatusraha, mille maksmist suudab R H dokumentaalselt tõendada, aga samuti ka hagi tagamise määruse alusel R H poolt T H makstud elatusraha. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna R H kanda, aga samuti pidas kohus vajalikuks mõista R H välja 1 000.- krooni riigilõivu Eesti Vabariigi tuludesse elatusraha hagi esitamise ja läbivaatamise eest. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik