2-04-627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik teatavaks- 08. detsember 2006.a, Tallinn Otsuse avaliku

§ 199lg 2 alusel.

Kohus leidis, et kohtuistungile ilmus küll kostja esindajana A. L, kuid ei tõendanud oma volitusi kostjat esindada. Esindajale antud volikirja tähtaeg möödus 30.09.2005.a, kohtuistung toimus 29.11.2005.a. Samuti ei ole esindaja piisavalt tõendanud juriidilise kõrghariduse olemasolu.

1. 22.12.2005.a esitatud kaja alusel taastas maakohus asja menetluse.
2. mail 2006.a toimus asjas järjekordne istung, kuhu kostjat esindama keegi ei ilmunud. Kutse kohtuistungile oli A. L isiklikult kätte toimetatud. Maakohtu otsuse põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas vastuhagi

§ 410, § 413 lg-te 1 ja 3 ja § 444 lg 1 alusel tagaseljaotsusega.

Kohus mõistis OÜ-lt M välja 34 398 krooni ja kohtukulud 4169,90 krooni AS-i * kasuks ning asja läbivaatamiskulud 354,90 krooni riigituludesse.

1. Kostja esindajale A.L on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat hoiatati, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.
2. OÜ M tsiviilkohustus tekkis TsÜS § 58 lg 1 alusel pooltevahelisest 14.06.2002 veolepingust nr
3. Kuivõrd OÜ M ei ole oma tsiviilkohustust täitnud, siis tekitatud kahju on kvalifitseeritav lepingulise kahjuna TsK § 222 järgi. Kohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb TsK § 173 lg 1, § 174, § 222 ja § 233 alusel rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4. OÜ M palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtul ei olnud seaduslikku alust teha tagaseljaotsust lähtuvalt

§ 413lg-test 1 ja 2.

1. Maakohus seadis 29.11.2005 istungil kahtluse alla kostja esindaja A. L õiguse esindada kostjat kohtus. Kohus tegi asjas esimese tagaseljaotsuse 14.12.
2. Kohus ei lahendanud kostja 21.12.2005 esitatud kajas sisaldunud taotlust kohtuniku taandamiseks. Asja läbi vaadanud kohtunik pidi ennast taandama

§ 23p 7 ja § 24 lg 1 alusel.

Kuigi kohtukutse oli A. L allkirja vastu kätte antud, pidi kohus kutsuma kohtuistungile kostja seadusliku esindaja, kuna A. L esindusõigus oli ebaselge. A. L kirjast kohtule nähtub, et ta ei esindanud kostjat juba alates jaanuarist

1. Vastus apellatsioonkaebusele
2. AS * apellatsioonkaebusele kirjalikult ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
3. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 19. Vastavalt

§ 420

lõikele 2 võib kostja juhul, kui pärast esimese tagaseljaotsuse tegemise järgselt menetluse taastamist tehakse tema kahjuks uus tagaseljaotsus, esitada uue otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud maakohtul alust teha tagaseljaotsust, kuna kohtuistungile ei olnud kutsutud kostja esindamiseks õigustatud isikut. 3

§ 6kohaselt juhinduda alates 01.

jaanuarist 2006.a kehtivas

-s sätestatust. Toimikus oleva väljastusteate (t lk 168) kohaselt toimetati kohtukutse A. L kätte

1. jaanuaril 2006.a. A. L teatas maakohtule
2. juunil 2006.a postitatud tähtkirjaga – s.o alles pärast uue tagaseljaotsuse tegemist
3. mail 2006.a – et on jaanuaris 2006.a loobunud esindamast OÜ-d M. Seega enne tagaseljaotsuse tegemist ei teatanud ei esindatav ega esindaja kohtule esindaja volituste lõppemisest.

§ 225

lg 1 kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Lg 2 kohaselt võib esindaja, lõpetades volituse aluseks oleva lepingu, tegutseda esindatava huvides edasi ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil. Lg 4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud.

§ 319

kohaselt loetakse menetlusdokument (sh kohtukutse) saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Muuhulgas eeldatakse, et menetlusdokumentide vastuvõtmise õigus on saajalt üldvolituse saanud isikul. 30.09.2005.a volikirja kohaselt andis OÜ M A. L õiguse esindada OÜ-d M kohtuprotsessides kõigi firmale kuuluvate õiguste teostamisel.

§ 321

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele ka isiklikult. Eeltoodust lähtudes leiab kolleegium, et kohus ei pidanud kutsuma kohtusse senise lepingulise esindaja asemel kostja seaduslikku esindajat. Kohtul puudus alus kahelda esindaja volitustes, kuna sama lepinguline esindaja oli OÜ-d M esindanud hagi esitamisest peale ning menetluse vältel oli tema volitusi korduvalt pikendatud. Seega tuli kutse

1. mai 2006.a kohtuistungile lugeda kostjale kätte toimetatuks
2. jaanuaril 2006.a A. L kättetoimetamisega.
3. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited, nagu tulnuks esimese astme kohtunikul end menetluse taastamise korral asja edasisest menetlemisest taandada. Taandamise aluseks ei ole asja varasemas läbivaatamises osalemine samas kohtuastmes, sealhulgas asjas varem tagaseljaotsuse tegemine.
4. Apellatsioonkaebuses ei tuginenud kostja sellele, nagu olnuks tagaseljaotsuse tegemine lubamatu hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Kuna

§ 634

lg 2 võimaldab apellandil esitada ka pärast apellatsioonitähtaja möödumist väiteid õiguse tõlgendamise kohta ning apellandi esindaja tugines ringkonnakohtu istungil hagi õiguslikule põhjendamatusele, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt

§ 413

lõikele 1 võib kohus teha kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Tulenevalt

§ 413lõikest 1 loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad asjakohase õigusnormi abstraktsele faktilisele koosseisule, s.o asjaomase õigusnormi sisustamisel hageja esitatud faktiliste asjaoludega saadakse tulemuseks hageja poolt taotletav õiguslik tagajärg. TsK § 222 lg 1 järgi kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusteks on, et võlgnik rikub oma kohustusi, hagejal tekib kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Maakohus märkis tagaseljaotsuses kostja vastutust sisustavate asjaoludena, et vastavalt hagiavaldusele on kostjal (OÜ M) tekkinud poolte vahel 14.06.2002.a sõlmitud veolepingust tsiviilkohustus, mida kostja ei ole täitnud ning mittetäitmisest tulenev kahju on kvalifitseeritav lepingulise kahjuna TsK § 222 järgi. Ringkonnakohtu arvates ei 4