← Eesti

2-06-23266/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 18.detsember 2006.a, Tallinn, Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-23266 Tsiviilasi TL avaldus HT`le eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja TL NLV kaudu esindajad Tallinna linna esindaja SK asjast puudutatud isik HT HT esindaja vandeadvokaat ET Asjas puudutatud isik RB 13.12.2006.a, avalik kohtuistung Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada TL avaldus HT’le eestkoste seadmiseks. Määrata HT eestkostjaks RB Eestkostja RB`i`i ülesandeks on HT kõigi asjade ajamine. HT ei või teha tehinguid eestkostja RB`i nõusolekuta. Aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, on kolm aastat, alates käesoleva kohtumääruse tegemisest.
  2. Lugeda, et HT on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Esitatud asjaolud TL esitas kohtule avalduse HT`le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt teavitati avaldajat, et HT tervislik seisund on halvenenud ning tema vaimne seisund takistab tal adekvaatselt ümbritsevat tajumast. HT ei tule iseseisvalt toime söömisega, hügieenitoimingutega, riietumisega. Alates a. on HT ravil SA haigla osakonnas. Avaldaja on alust arvata, et HT ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida ning igapäevaeluga toimetulekuks vajab pidevat . Avaldaja palub HT eestkostjaks määrata RB, kes on andnud nõusoleku asuda eestkostja kohustusi täitma. Asjast puudutatud isik RB andis nõusoleku täita HT eestkostja kohustusi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on . Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Vastavalt .a ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktile nr on ekspert järeldusel, et HT kannatab all, mille tõttu ta ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline iseseisvalt tegema mingeid tehinguid ega teostama valimisõigust. HT esindaja seletuste kohaselt toetab ta esitatud avaldust ning on seisukohal, et HTle tuleb määrata eestkostja. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata HT`le eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et RB on sobiv isik HT eestkostja kohustuste täitmiseks. RB on andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 526 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Asjas puudub vaidlus selles, et HT ei ole võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Ka ambulatoorse akti kohaselt ei võimalda HT psüühiline seisund teha iseseisvalt tehinguid. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et oma tervisliku seisundi tõttu ei ole HT võimeline iseseisvalt tehingud tegema. Seega tuleb eestkostja ülesandeks määrata HT kõigi asjade ajamine TsMS § 526 lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt TsMS § 526 lg 3 ei või nimetatud aeg olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Nii avaldaja, HT esindaja kui asjast puudutatud isik olid seisukohal, et eelnimetatud ajaks tuleks märkida kolm aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest. 2 Vastavalt TsMS § 526 lg 5, kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Krista Kirspuu kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.