Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (
Määrus tehakse teatavaks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 28.12.2006 kell 14:00 ja järgmisel tööpäeval saadetakse määruse koopia menetlusosalistele välja posti teel tähtväljastusteatega. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 200 krooni riigilõivu. Avaldaja taotlus ja põhjendused Puudutatud isiku ja eestkosteasutue seisukoht Avalduse kohaselt lahutati otsusega VTi ja LT abielu. Pärast abielulahutust jäi poolte ühine laps MT elama oma LT juurde. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega abielulahutuse kohtuotsus jõustus. Kuni elas laps avaldaja juures, kuid võttis LT ilma avaldajat eelnevalt teavitamata lapse lasteaiast ja viis enda juurde. Pärast seda elabki juures. Puudutatud isik teeb takistusi avaldajale suhtlemisel oma , mistõttu avaldaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Lapsega suhtlemise korda vanematel omavahel ei ole õnnestunud kokku leppida selliselt, et see rahuldaks mõlemaid pooli. Samuti ei ole suudetud jõuda kokkuleppele eestkosteasutuse vahendusel. siiski õnnestus avaldajal ja puudutatud isikul saavutada kokkulepe lapsega suhtlemise korras TLLLV esindajate vahendusel. elas laps avaldaja puhkuse ajal kaks nädalat tema juures. Eestkosteasutuste kaasabil on õnnestunud saavutada avaldajal ja puudutatud isikul kokkulepe lapsega suhtlemise korras ainult lühikeseks ajaperioodiks. Igasuguse kokkuleppe täitmisest püüab puudutatud isik igati kõrvale hiilida. Avaldaja palus kohtule esitatud avalduses (lk 1-2) kindlaks määrata lapsega suhtlemise kord järgmiselt: Paariskuupäevadel, mis langevad teisipäevale, kolmapäevale ja neljapäevale, võtab avaldaja lapse lasteaiast ja viib lapse järgmisel hommikul tagasi lasteaeda. Paariskuupäevadel, mis langevad reedesele päevale, võtab avaldaja lapse lasteaiast ja laps on nädalavahetuse koos avaldajaga. Esmaspäeval viib avaldaja lapse tagasi lasteaeda. Märgitud kujul suhtlemise kord võimaldaks avaldajal lapsega normaalselt suhelda kolm korda nädalas, arvestades hageja töögraafikut. Puudutatud isik LT esitas kohtule kirjaliku seisukoha avalduse kohta (lk ), milles väitis, et avaldaja seisukohad selles, et puudutatud isik takistab tal lapsega suhtlemist, ei ole õiged. Alates suhtleb avaldaja perioodilisel oma tütrega ning on välja kujunenud kindel suhtlemiskord, kusjuures puudutatud isik ei ole takistanud avaldajal seda korda järgimast. Avaldaja toob ise üks kord kahe nädala järel reedesel päeval lapse lasteaiast ära, veedab lapsega koos kogu nädalavahetuse ja viib lapse esmaspäeva hommikul tagasi lasteaeda. Puudutatud isik on kohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldanud valmisolekut asja -2- lahendamiseks kokkuleppel avaldajaga. Kuni abielulahutuseni elaski laps faktiliselt oma , st avaldaja juures. Täiendavate päevade määramine avaldajale lapsega suhtlemiseks oleks vastuolus lapse huvidega, rikuks tema elurežiimi, põhjustaks stressi ja kutsuks seeläbi lapse närvisüsteemis esile negatiivseid tagajärgi. Puudutatud isik nägi kõige optimaalsemana sellist suhtlemiskorda, kus avaldaja toob ise üks kord kahe nädala järel reedesel päeval tütre lasteaiast ära, misjärel veedab temaga koos kogu nädalavahetuse ja viib esmaspäeva hommikul lapse tagasi lasteaeda. Kooskõlastatult PTV esitas LLV eetkosteasutusena kohtule kirjaliku seisukoha (lk 43-44) avalduse kohta. Sellest nähtub, et toimus LLV ümarlaud, kus osalesid VT, LT ning P-TV ja LLV lastekaitse spetsialistid. Kokkuleppele ei jõutud lapsega suhtlemise osas tööpäeviti. Vanemad olid nõus jätkama eelnevalt kokkulepitud korra järgi talitamist, mille kohaselt avaldaja võtab lapse kaks korda kuus üle nädala reedeti lasteaiast ja toob lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda tagasi. Eestkosteasutus ei pea avaldust põhjendatuks, kuna see ei lähtu lapse huvidest, vaid vanema töögraafikust. Lapsel peab olema tema vanust arvestades kindel elukorraldus ning laps ei pea lähtuma vanema mugavusest. Menetlusosaliste seisukohad kohtus Avaldaja ja puudutatud isik olid ühel meelel selles, et üle nädala reedel läheb avaldaja tütrele lasteaeda järele, viib ta enda juurde, veedab koos lapsega nädalavahetuse ja esmaspäeval viib lapse tagasi lasteaeda. Samti saavutasid avaldaja ja puudutatud isik üksmeele selles, et avaldaja puhkuse ajal, mis on suvel (peamiselt ), veedab laps kaks nädalat avaldaja juures. Erimeelsusi tekitas kohtus täiendavate argipäevade kindlaksmääramine, mil avaldaja viib lapse lasteaiast enda juurde ja järgmisel hommikul tagasi lasteaeda. Avaldaja loobus nõudest kaks korda nädalas tööpäeviti laps enda juurde viia ning tegi ettepaneku, et ta viiks lisaks kokku lepitud nädalalõppudele siiski täiendavalt ühel argipäeval enda juurde. See peaks kindlasti olema paariskuupäev ja kas või Puudutatud isik soovis, et täiendav päev oleks kindlaks määratud selliselt, et see oleks kas või mitte nii, et üks või teine, sõltuvat sellest, milline on paariskuupäev. Kõige paremini sobiks selleks päevaks kolmapäev. Selle juurde puudutatud isik jäi kohtuistungil. Puudutatud isik kinnitas, et laps on tõepoolest oma isasse kiindunud. Ta kogub kohtumistest isaga palju emotsioone, kuid siiski ei oleks tema arvates õigesti arvestada . Puudutatud isik võttis õigeks, et kuni lahutuseni elas laps isa juures. Avaldaja selgitas, et on tal juba aastaid olnud ühesugune ja tööandja ei ole nõus seda muutma. Repliigina kinnitas avaldaja, et juhul, kui määrataks täiedavaks iganädalaseks argipäevaks, mil ta saab lapsega kokku, ainult , palus ta määratleda, et paaritul võtab ta lapse kell ära ja viib ta enda juurde ning järgmisel hommikul viib lapse lasteaeda tagasi. Laps käib . Eestkosteasutus kinnitas pärast vanemate arvamuse ärakuulamist kohtus, et toetab avaldust ja arvas, et isa peaks lapsega suhtlema üle nädala reede õhtupoolikust kuni sellele järgneva esmaspäevani, milles vanematel erimeelsused puuduvad, ja täiendavalt igal kolmapäeval. Kohtus uuritud tõendid Lisaks avaldaja, puudutatud isiku ja eestkosteasutuse seisukohtadele uuris kohus ja avaldas järgmised tsiviilasja juurde võetud dokumentaalsed tõendid: 1) MT sünnitunnistuse koopia (lk 5), mis kinnitab, et laps sündis ja tema vanemateks on VT ja LT; -3- 2) TL otsuse koopia tsiviilasjas nr (lk 6-9), mis tõendab, et MT vanemate - avaldaja ja puudutatud isiku – abielu on lahutatud ja MT jäetud ema kasvatada ja tema elukohaks määratud ema elukoht; 3) Koopia VTi , ja avaldustest PT sotsiaalhoolekande osakonnale (lk 25, 29, 34-45) ja lapsevanemate poolt väljapakutud kokkulepped (koopiad, lk 26-28, 32); 4) PTV vastusest VTi avaldusele (lk 30-31); 5) PTV ja toimunud ümarlaua protokollid (lk 31-32); 6) Koopia VTi avaldusest PT sotsiaalhoolekande osakonnale, mille sisuks on lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõue, kus avaldaja palub eestkosteasutuse abi määramaks kindlaks lapse ja vanemate vahelise suhtlemise kord (lk 34-35); 7) JV poolt väljastatud saatekiri (lk 57) SA lastepsühholoogile. Sellest nähtub, et soovitud uuringuks on konsultatsioon diagnoosi ja ravi suhtes. MT diagnoosiks on perearst püstitanud (täpsustamata psüühikahäire); 8) Psühholoog L. N. A poolt koostatud psühholoogiline iseloomustus M T kohta (lk 5963). Sellest selgub, et laps võtab meelsasti osa vestlusest psühholoogiga, täidab valmisolekuga temale täitmiseks väljapakutud ülesandeid, on heatahtlik, küllaltki enesekindel ja mõõdukalt aktiivne. Lapse vaimne ja füüsiline areng vastab tema vanusele. Lapse käitumises ei täheldatud kõrgendatud emotsionaalsust ärrituvuse, ebastabiilsuse, agressiivsuse või vastupidi, rigiidsuse, loidumuse, passiivsuse, kiire väsimuse või allasurutuse ja ärevuse ilmingute näol. Samas on murettekitavaks tõsiasi, et vanuses, mil tüdrukutel kuni viienda eluaastani võib täheldada isaga emotsionaalse kontakteerumise vajaduse kõrgpunkti, on laps täielikult ilma jäetud selle vajaduse rahuldamise võimalustest. Positiivsete metoodikate tulemused kinnitasid seda. Lapsega viidi läbi DR „Kaks majakest“, „Minu perekond“, „Trepike“, samuti verbaalsed proovid, ms näitasid, et isaga seondub uuritaval kõrgenenud emotsionaalne kiindumus. Neljast valikuvõimalusest andis laps eelistuse kolmel korral isale ja vaid ühel korral emale. Psühholoog on soovitanud korrigeerida lapse isa ja ema vahelisi suhteid, arvestades lapse psüühilisi vajadusi. Samuti soovitas psühholoog jälgida ja korrigeerida emotsionaalset fooni/tagapõhja. Ühtlasi on psühholoog prognoosinud, et kui jätta arvestamata psühholoogi soovitused, siis võivad psühholoogilise d taustal lapsel välja kujuneda sellised käitumishälbed nagu sõnakuulmatus, kangekaelsus, ärevustunne, agressiivsus, usaldamatus kõige uue suhtes, samuti võivad kaasneda somaatilised haigestumised. Psühholoog on selgitanud, et psühholoogiline d tähendab psüühilist seisundit selliste eluliste situatsioonide tagajärjel, mille puhul subjektile ei anta võimalust tema mõningate elutähtsate põhivajaduste piisavaks rahuldamiseks pikema aja vältel. Psühholoogiline vajadus tähendab vajadust muljete järele, vajadust esmaste emotsionaalsete sidemete järele. Maakohtu põhjendused Vanema õiguste määramine lapse suhtes on hagita perekonnaasi (
lg 1 p 8,
Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (
Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (
lg 1).
lg 3 kohaselt kuulub hagita menetluses tehtav lahend viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavasisuline on sätestatud PKS § 58. PKS § 50 lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 49). M T -4- sünnitunnistuselt nähtuvalt on tema vanemateks VT ja LT, kelle abielu ajal laps sündis. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras (PKS § 38 lg 1). Avaldaja ja puudutatud isiku abielu on lahutatud kohtuotsusega. Selle otsusega on jäetud MT oma ema juurde elama ja tema kasvatada. Avaldaja tugineb oma nõudes PKS § 52 lg 1, milles sätestatakse lapsest lahus elava vanema õigus lapsega suhelda. Samas sätestatakse, et vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kohus peab vajalikuks viidet Lastekaitseseaduse § 28, mille kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. PKS § 59 kohaselt kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Kuivõrd kohtul tuleb lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuda eelkõige lapse huvidest, tuleb otsuse tegemisel käesolevas vaidluses seada eesmärgiks kindlustada lapsele tema vajadused, heaolu ja normaalne tervis, mis võimaldaks tal areneda täisväärtuslikuks inimeseks. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab MT kohtu arvates rahulikku atmosfääri ja kindlustunnet, mille suudavad emale tagada nii ema kui isa armastus ja hoolitsus tema suhtes. Ei vaja eraldi lahtiseletamist, et igasugune vanematevaheline konfliktsituatsioon traumeerib vähemal või suuremal määral last, see ei jää lapsele märkamatuks ning põhjuste otsimisel kahjustub paratamatult lapse psüühika ja pidurdub tema areng. Niisugust tagajärge on võimalik praegu kohtu arvates ära hoida, kui rahuldada avaldaja taotlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks tingimustel, milles nii avaldaja kui puudutatud isik ongi sisuliselt kokku leppinud. Vaidlust vanemate vahel selles ei ole, et laps üle nädala reede õhtupoolikust kuni järgneva esmaspäevani veedab koos oma isaga, samuti puudub vanemate vahel vaidlus, et isa suvepuhkuse ajal on laps kaks nädalat koos isaga. Ka ei ole erimeelsust vanematel selles, et täiendavalt veedab laps ühe päeva iga nädal oma isaga selliselt, et isa viib lapse lasteaiast õhtupoolikul enda juurde ja järgmisel hommikul viib lapse tagasi lasteaeda. Ainus, milles lapsevanemad ei ole saavutanud üksmeelt, on see, milline nädalapäev peaks see olema. Kohus leiab, et kuivõrd isa töögraafikust tingitud eripära ei võimalda tal igal kolmapäeval (mis oleks vastuvõetav puudutatud isikule, so lapse emale) last enda juurde viia, siis tuleks korraldada isa ja lapse täiendav suhtlemine ja koosviibimine nii, et selleks päevaks on kas teisipäev või kolmapäev, kui see on paariskuupäev. Selliselt veedab laps isaga ühel nädalal täiendavalt aja teisipäeval pärast lasteaeda kuni kolmapäeval lasteaeda minekuni või kolmapäeval pärast lasteaeda kuni neljapäeval lasteaeda minekuni. Mistahes vanematevahelised lahkarvamused ja konfliktid tuleb lapse huvides jätta tahaplaanile ning mingil juhul ei tohiks see avaldada mõju lapse ja vanema suhetele. Kohtul puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et isa ja lapse suhtlemiskord, mille kohus kindlaks määrab, võiks kuidagi kahjulikult mõjuda lapse arengule või tervisele. Lapse isa omab isiklikku sõiduautot ja tal ei teki raskusi lapse lasteaiast toomisel ja sinna tagasi viimisel. Kohus leiab, et asjaolu, et lapse vanemate vastastikused suhted lapsega suhtlemise seisukohalt on pingelised ja et neil ei ole õnnestunud kokkulepet saavutada isal lapsega suhtlemise korraldamisel, on tõendatud avaldaja ja puudutatud isiku seletustega kohtuistungil, korduvate eestkosteasutuse lastekaitse spetsialistide poole pöördumistes lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise sooviga, samuti ümarlaua protokollidega. -5- Kohtus esitatud lastepsühholoogi kirjalikus seisukohas on kohtu arvates piisavalt põhistatud lapse ja isa suhtlemise vajadust ja selle positiivset mõju lapse arengule. Kohus on istungil jõudnud veendumusele, et mõlema vanema siiras soov on tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, kelleks on avaldaja, so lapse isa. Kohtu arvates on ebaoluline, kas laps kohtub isaga igal kolmapäeval või iga nädal kas teisipäeval või kolmapäeval. See ei saa küll mingilgi moel olla lapsele kahjulik, kurnav või traumeeriv, mistõttu lapse ema taolised kartused on alusetud ja näivad otsituna. Vastavalt
Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, tasutakse riigilõivu 200 krooni riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 alusel. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud nagu ka avaldaja esindajakulu tuleb jätta avaldaja enda kanda. Raivo Einula kohtunik -6-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.