Koheselt, kui kostja sai hagi esitamisest teada (s.o .a), tasuti ka OÜ`le viimase poolt nõutud summa (ülekanne tehti .a). Samuti tasus kostja koheselt hageja viivisnõude. Hagi suurendamise avaldus jõudis kostjale .a ning ülekanne tehti .a. Kostja jääb seisukohale, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuna kostja ei ole kordagi üheselt keeldunud nimetatud summa maksmisest. Kostja väitel oli arusaamatusse kaasatud ka kolmas isik ( OÜ), seega võttis probleemi lahendamine aega. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et puuduvad
Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Hageja palus menetluskulud (riigilõiv 1 750,00 krooni ja hageja esindaja kulud 5 664,00 krooni) jätta kostja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt
lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Seoses kahju tekitamisega kostja poolt hagejale, esitas hageja kostjale .a arve nr summas 27 836,20 krooni, maksetähtajaga 5 päeva. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. .a esitas hageja kostjale pretensiooni, milles andis kostjale täiendava tähtaja kuni .a 27 836,20 krooni tasumiseks. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. Hageja esitas hagi kohtusse .a. Kostja tasus oma põhivõlgnevuse 27 836,20 krooni .a ja viivisvõlgnevuse 539,60 krooni .a, s.o peale hagiavalduse esitamist. Kostjal oli hageja ees võlgnevus, mida ta vaatamata hageja meeldetuletustele, hagejale ei tasunud. Seega kohus leiab, et kostja oma käitumisega on andnud põhjuse hagejale hagi esitamiseks. Menetluskulud (sh pool riigilõivu, hageja esindaja kulud ja 2 EV kasuks väljamõistetavad asja läbivaatamise kulud, s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud) tuleb jätta kostja kanda. Kohus märgib, et tulenevalt
lg 2 p-st 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult poole riigilõivu tagastamist nimetatud alusel. Vastavalt
lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Epp Haabsaar Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.