§-ga 186 p. 2 ja 197 lõpeb võlasuhe (kohustus) tasaarvestusega. Hagejad väidavad, et on kostja kohtuotsusega tunnustatud nõude tasaarvestanud. Kostja väidab, et tasaarvestus on lubamatu, kuivõrd hagejatel puudub vaidlustamata nõue kostja vastu. Hagejad väidavad, et on tasaarvestanud täitedokumendis sisalduva nõude oma nõudega kostja vastu, mis põhineb ostuhinna alandamisel. Kohus leiab, et hagejate nõude rahuldamiseks alust ei ole. 3 Vaidlust ei ole selles, et sundtäitmine hagejate suhtes toimus kohtuotsuse alusel. kohtuotsusega on tuvastatud hagejate kohustus hüpoteegi lõpetamise ja kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust tulenev ostuhinna võlgnevus summas 105 000 krooni. Hagejad väidavad, et on avaldusega alandanud lepingus ostuhinda. Kostja väidab, et hinna alandamist ei ole toimunud, kuna kostja esitas hinna alandamise avaldusele vastuväited. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et hinna alandamist ei ole toimunud seetõttu, et müüja on esitanud sellele vastuväite. Hinna alandamine on võlausaldajale kuuluv õiguskaitsevahend, mis selle realiseerimisel loetakse toimunuks ühepoolse avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (
2). Hinna alandamisel ei eeldata lepingu poolte vahel kokkuleppe menetlust. Seega saab hinna alandamisest materiaalõiguslikult tekkida tasaarvestatav nõue. Osundatust ei tulene aga, et sellekohase tahteavalduse tegemisel puuduksid müüjal hinna alandamisega mittenõustumise korral õiguskaitsevahendid. Ostja poolt põhjendamatu hinna alandamise korral on müüjal õigus esitada tasunõue, mida käesolevas asjas hagi esitamisega on tehtudki. Kohus on tsiviilasjas müüja ostuhinna tasumise nõude rahuldanud. Kohus leiab, et hagejatel puudub sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis õiguslik võimalus samas tehingus, milles kohus on ostuhinna tasumise kohustuse tuvastanud, tugineda varasemale, kohtuotsuse tegemisele eelnevale hinna alandamisele. Hinna alandamise avaldus on tehtud enne müüja poolt kohtule ostuhinna tasumise nõude esitamist. Kohus on müüja nõude rahuldanud. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtulahendi puhul on sundtäitmisele esitatud nõude vastu suunatud väited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagejate väited täitmisnõude põhjendamatusest konkureerivad sisuliselt kohtuotsusega ega ole seetõttu sundtäitmise lubatavuse menetluses arvestatavad. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et hagejate tasaarvestus on vastuolus
§-s 197 sätestatuga. Tasaarvestuse eelduseks on tasaarvestatava olukorra (kahe isiku vaheliste vastastikuste nõuete) eksisteerimine. Tasaarvestuse aktiivnõue (tasaarvestavale poolele kuuluv nõue) peab olema sissenõutav, mis tähendab eelkõige võlgniku poolset kohustuse rikkumist ja võlausaldaja õigust esitada täitmisnõue. Hagejad on teatanud tasaarvestusest tuginedes hinna alandamisele. Kostja ei ole hinna alandamisega nõustunud ning on pärast hinna alandamisest teatamist esitanud sellele vastuväite ning ostuhinna tasumise nõude kohtusse. Seega on kostja realiseerinud oma õigust esitada vastuväide hageja väidetavale nõudele.
4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nõue, mille olemasolu või suurus on ebaselge, ei ole tasaarvestatav. Väidetavalt tasaarvestatud nõude protsessuaalselt ebaselgust kinnitab asjaolu, et hagejad ise on pöördunud kohtusse müügilepingu täitmisega seonduvates nõuetes. Hagejate esindaja kinnitas kohtus, et menetluses oleva hagi hinnas (157 408 krooni) sisaldub ka tagaseljaotsusega väljamõistetud summa (105 000 krooni). Seega oli tasaarvestuse avalduse tegemise ajal kohtu menetluses vaidlus selles, kas hagejate väidetav tasaarvestatav aktiivnõue on sissenõutav või mitte. Õige on kostja väide sellest, et avalduses märgitud asjaoludel on tasaarvestus lubamatu ning see avaldus sundtäitmisel olnud kohustust lõpetada ei saa. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagejate õigusi jõustunud kohtuotsuse alusel toimunud sundtäitemenetluses ei ole rikutud. Alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagis märgitud põhjendustel ei ole. 4 Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on seotud ostuhinna alandamise sisuliste põhjendatusega, kuivõrd nende hindamine väljub käesoleva vaidluse raamidest. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega nr. tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel tuleb kohtukulud jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436; 438; 439; 441442; TMS §-st 221;
§-st 112 lg. 2; 186 p. 2; 197 ja 200 lg. 4 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.