2-06-14160/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. detsember
2. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-14160 Tsiviilasi ID (D) hagi IA (A) vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 15 000 krooni saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
3. november
4. a. Kohtuistungil osalenud Hageja ID Hageja esindaja SD Kostja IA Kostja nõustaja VG Tõlk KT isikud RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue ID esitas hagi IA vastu mittevaralise kahju 15 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sai hageja Kesklinna Kriminaaltalituselt teatise kriminaalmenetluse nr alustamata jätmise teate kohta. Teatise kohaselt esitas kostja politseile avalduse selle kohta, et hageja ja teised teatises märgitud isikud solvavad kostjat, ähvardavad teda ning kasutavad kostja suhtes vägivalda. Teatise kohaselt ei leidnud nimetatud faktid kontrollimisel tõendamist, mistõttu tehti otsus kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Hageja on seisukohal, et kostja on teotanud hageja au ning tekitanud sellega hagejale õigusvastaselt kahju. Kahju suuruse hindamisel lähtub hageja asjaolust, et KÜ-s töötades suhtleb ta paljude nimetatud korteriühistu liikmetega ning võib seoses au teotamisega kaotada häid tööalaseid suhteid ja töökoha. Hageja taotleb kahju 15 000 krooni ja menetluskulude väljamõistmist. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tal oli põhiseaduse §-st 46 tulenev õigus pöörduda avaldusega politsei poole. Politseile esitatud avaldust ei saa käsitleda andmete avaldamisena massiteabes, samuti ei saa see hagejat solvata ega tema au teotada. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama kahju tekkimist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja isiklikke õigusi oleks kostja poolt ebaseaduslike toimingutega rikutud. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et kostja on esitanud hageja kohta kuriteokaebuse. Avalduses sisalduvad väited nähtuvad ka teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kriminaalmenetlust ei alustatud, kuna avaldus ei sisaldanud küllaldaselt andmeid kuritegude toimepanemise kohta (t lk 6-7). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas kuriteokaebuse esitamine on hageja au teotav ning kas hagejal on õigus nõuda au teotamise eest kahju hüvitamist. Hageja selgitas kohtuistungil, et teda häirivad kostja väited ähvardamisest, vägivalla kasutamisest ja solvamisest. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Hageja au on väidetavalt teotatud kuriteokaebuse esitamisega. Kuriteokaebus on kriminaalmenetluse seadustiku § 195 lg 2 kohaselt teade, milles isikut süüdistatakse kuriteos. Teadvalt vale kaebuse esitamine on karistusseadustiku § 319 lg 1 kohaselt karistatav. Kostja on väitnud, et kuriteokaebuse esitamise õigus tuleneb põhiseaduse §-st 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Kohtu hinnangul ei kuulu politseile kuriteokaebuse esitamine nimetatud sätte kaitsealasse ning kuriteokaebuse esitamist ei saa samastada põhiseaduse §-i 46 kohase avalduse või märgukirja esitamisega. Kohus põhjendab sellist seisukohta järgmiselt. Õige on kostja positsioon, et igaüks võib politsei poole pöörduda abi saamiseks, s.o igaüks võib politseile esitada kuriteoteate KrMS § 195 lg 1 alusel – teavitada politseid võimaliku kuriteo toimepanemise faktist. Kostja on esitanud hageja vastu aga kuriteokaebuse kuivõrd ta on süüdistanud konkreetselt hagejat kuriteo toimepanemises. Selline käitumine ei ole aga lubatav ning karistusseadustikus on sätestatud isegi kriminaalvastutus teadvalt vale kaebuse esitamise eest, kui sellega viidatakse, et teine isik on toime pannud kuriteo. Seetõttu ei saa asuda järeldusele, et kuriteokaebuse esitamine on põhiseadusega kaitstud. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kuriteokaebuses väidetu vastaks tegelikkusele. Tõendeid kostjal esitada ei olnud. Kriminaalmenetluses kehtib uurimisprintsiip, kuid ka politsei ei ole nimetatud asjaolusid tuvastanud. Kohtu hinnangul on teise isiku suhtes kuriteo toimepanemise väitmine isiku au teotamine. Kõigepealt ei kuulu õigustamatu väide, et isik on toime pannud kuriteo, kokku õiguskuuleka isiku maailmapildiga ning ta ei pea selliseid väiteid taluma. Tegemist on isikliku aspektiga ning rikutud on isiku head nime ja õigust lugupidamisele. Samuti võivad sellised väited põhjustada teiste ühiskonnaliikmete halvakspanu või usaldamatuse, mis väljendab au teotamise ühiskondlikku aspekti. Antud juhul au teotamise ühiskondlik aspekt tõendatud ei ole ning tegemist on hinnanguga. Asjaolu, et politseile kuriteokaebuse esitamine ei ole käsitletav andmete avaldamisena massiteabes, ei tähenda, et see ei saa hagejat solvata ega tema au teotada. Seega asub kohus seisukohale, et kuriteokaebuse esitamisega on kostja hageja au teotanud. Hageja nõudeks käesolevas menetluses on au teotamisega tekitatud kahju 15 000 krooni väljamõistmine. Hageja ei ole täpsustanud, milles nimetatud kahju seisnes. Vastavalt põhiseaduse §-le 25 on igaühel õigus moraalse kahju hüvitamisele. Samas ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõuded olla meelevaldsed ning võimalus alusetuks rikastumiseks. Seetõttu ongi kohtupraktika esitanud nõude, et hageja mittevaralise kahju tekkimist tõendaks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hageja suutnud tõendada, et temale on tekkinud mittevaraline kahju 15 000 krooni ulatuses. Hageja on väitnud, et nimetatud kahju suurus tuleneb dokumentide koostamise kuludest. Kohus leiab, et dokumentide koostamise kulud on käsitletavad menetluskuludena, mitte aga hageja kahjuna. Hagejal ei ole seega tekkinud sellist olulist kahju, mille hüvitamiseks kuuluks mittevaraline kahju väljamõistmisele. Kohus tugineb ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi . a otsuses nr esitatud seisukohale, mille kohaselt tuleb isiklike õiguste rikkumise korral küll eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ja tehtav kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kuigi kohus on tuvastanud kostja poolt hageja au teotamise ei ole see piisav hagi rahuldamiseks kuna mittevaralise kahju tekkimine on hageja poolt tõendatud. Hageja nõue seisneb just mittevaralise kahju väljamõistmises. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tuginedes TsMS § 162 lg-le 4 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Meelis Eerik Kohtunik