lg 1 järgi alates 10.06.2004 ning jätta rahuldamata OÜ hagi EA vastu 5000 krooni väljamõistmiseks. Lugeda EA ja OÜ vahel tööleping sõlmituks ja lõppenuks
Mõista OÜ –lt EA kasuks lõpparve 14918,85 krooni ja osaliselt lähetuskulusid 4200 krooni. Välja mõista OÜ-lt riigituludesse riigilõivu 420 krooni ja tõlkekulusid 779,75 krooni . Edasikaebamise kord ja tähtaeg. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole märkinud apellatsioonkaebuses, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. VARASEM MENETLUS T ja HT arutas EA avaldust
alusel lepingu lõppenuks tunnistamiseks, lepingu lõpetamise hüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise ja päevarahade nõudes. Otsusega luges komisjon pooltevahelise sõlmitud töölepingu lõppenuks
A kasuks välja lõpparve brutosummas 14918,85 krooni ning jättis rahuldamata lähetuse päevarahade nõudes. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud OÜ. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED EA lahkus töölt ja tõi avalduse töölepingu lõpetamiseks ja nõudis 2 kuu kompensatsiooni
Sellega OÜ ei nõustunud, kuna
Töötaja pidi kaupa müüma vähemalt 150000 krooni väärtuses kuus, kuid ei teinud seda, mis tingis poolte vahel töösuhetes konflikte. Kostja lahkus töölt ootamata lahendust konfliktile, tegelikult leppisid pooled kokku lepingu lõpetamises, üllatuslik oli see, et töötaja esitas . kuupäeval avalduse töölepingu lõpetamiseks põhjusel, et tööandja tegi takistusi tööl. Kostja ei saanud ise tööülesannetega hakkama. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks
Töötaja jättis ette teavitamata lepingi lõpetamisest 1 kalendrikuu, mistõttu kuulub omavoliliselt lahkunud töötajale vähem tasumisele keskmine päevapalk 1 kuu ulatuses. Hageja palub lugeda leping lõppenuks
lg 1 järgi alates ja välja mõista töötajalt ühe kuu ulatuses keskmine päevapalk 5000 krooni. Tõendid: tööleping nr , teised töölepingud, komisjoni otsus , töötasu arvestus, E. A poolt esitatud arved , hageja vastus E. A epingu lõpetamise avaldusele. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on töövaidluskomisjoni otsus õige. Tööandja oli koostanud kolm erinevat töölepingut, mis oli puudulikud, mistõttu on töö tegemisel lähtunud tegelikust töösisust. Asus tööle kuulise kaitseajaga, mille tulemustega jäi tööandja rahule. vormistas tööandja töölepingu, mis oli samuti puudulik, sellest puudusid mitmed andmed nagu töö tegemise kohta, kuid faktiliselt oli tegemist tähtajalise töölepinguga. Alates oli E. A hageja juures marketingijuht ja siis . kell lülitas tööandja tema arvuti välja, palus sahtlid ja lauad oma asjadest tühjaks teha, loovutada tööruumi võtmed, tagastada telefonikaart ning uksest välja astuda ning teatas, et töösuhe on lõppenud. andis E. A tööandjale üle avalduse lõpetada temaga tööleping ning sai vastu allkirjastamata pakkumise lepingu lõpetamiseks ning tagasiulatuvalt jääda puhkusele . Ei ole teada, et poolte vahel oleks olnud pinged, tööandja ei ole andnud mingit ülesannet konkreetses ulatuses kaubamüügiks, sellised kokkulepped puudusid, kuid kokku lepitud oli, et sellele tuleks pürgida. Samuti ei olnud kokkulepet müügiplaani osas ega provisjonitasu osas. Mingit konflikti, mille lahendust ootamata väidetavalt on ta töölt lahkunud, ei olnud. Samuti ei ole kahepoolset kokkulepet lepingu lõpetamiseks poole kokkuleppel. Tööandja on jäetud maksmata päevaraha summas 6300 krooni seoses viibimisega 5 päeva eest kokku 1750 krooni (a´350 krooni), päeva eest 1750 krooni (a´ 350 krooni) ja 5 päeva eest 1750 krooni (a´350 krooni) ja 3 päeva eest 1050 krooni (a´350 krooni). Saamata jäänud lõpparve on: palk (1-18.05.2004) 2857,15 krooni, kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitis 2*5000= 10000 krooni, puhkusehüvitis 23 kuu eest 9204,55 krooni, saadud on 7142,85 krooni, saamata on 14918,85 krooni (lk 89). EA palub lugeda tööleping, mis on sõlmitud OÜ lõppenuks
alusel, mõista välja 14918,85 krooni lõpparvena saadaolevad summad ja võlguolevad päevarahad 6300 krooni. Tõendid: töölepingud, visiitkaardid, avaldus lepingu lõpetamiseks, väljavõte lepingu lõpetamise kohta, konto väljavõte palga maksmise kohta, töövaidluskomisjoni materjalid, taotluse alusel kogutud tõendid OÜ-lt ja hotellidest. KOHTUOTUSE PÕHJENDUSED TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid 2 ning lg 2 tulenevalt esitavad tõendeid pooled.
järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alluma tema juhistele ja kontrollile, tööandja kohustab maksma töötajale tasu ja kindlustama talle kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
kohaselt kui tekib vaidlus lepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Hagi asjaolude kohaselt on põhjendamatu, et tööleping loeti sõlmituks , samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et kostjaga oli leping sõlmitud mingil muul ajal. Kostja poolt kohtule esitatud töölepingust (lk 39), mis on sõlmitud , nähtub, et kostja asub hageja juurde tööle kuni on sõlmitud järgmine tööleping kostjaga, milles tähtaega määratud ei ole, seega on tegemist poolte vahel
Kuivõrd sõlmitud töölepingust ei nähtu, et leping on poolte vahel sõlmitud teatud töö tegemiseks, ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutise suurenemise tõttu, hooaja tööde tegemiseks, et töötajal oleks erisoodustus, või et tähtajalise lepingu sõlmimine tuleneb seadusest (
lg 2 p1-6), leiab kohus, et juba poolte vahel sõlmitud lepingu näol oli tegemist määramata ajaks sõlmitud töölepinguga. Hilisemate lepingute sõlmimine tähendab sisuliselt lepingute mitmekordset vormistamist, mis aga ei lükka ümber asjaolu, et töösuhe kostjaga hageja juures algas . Mis puutub esitatud arvetesse, mida kostja on vormistanud teistele isikutele tasumiseks kui füüsilisest isikust ettevõtja, siis need samad eelmärgitud vormistatud töölepingud, aga ka asjaolu, et kostjale maksti samal ajal palka (panga väljavõte), aga samuti asjaolu, et hageja ise on hagi asjaoludes kirjeldanud pooltevahelist suhet tööõigussuhtena, kinnitavad selle suhte olemasolu kooskõlas
. Kuivõrd poolte vahel oli töösuhe, laienevad lepingu lõpetamisele töölepinguseadusest tulenevad lepingu lõpetamise vastavad sätted.
sätestab lepingu lõpetamise alused: poolte kokkulepe, töötaja algatuse, tööandja algatuse, kolmandate isikute nõudel, pooltest sõltumatutel asjaoludel, tähtaja möödumisel. Tööandja ja töötaja peavad töölepingu lõpetamisest ette teatama kirjalikult.
lg 1 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt 1 kuu ette. Kostja poolt kohtule esitatud avalduses tööandjale (lk 44), mille tööandja sai , teatab kostja, et lõpetab töölepingu
selle tõttu, et tööandja on korduvalt rikkunud § 38, 49 lg 1, 2, samuti on avalduses märgitud, et tööandja peaks silmas ka
Märgitud sätete kohaselt vastutab tööandja selle eest kui ta keeldub töötajate tööle lubamast (§ 38) ning tööandja on kohustatud kindlustama töötajat kokkulepitud tööga, andma selgeid ja õigeaegselt vajalikke korraldusi, maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse § 35 järgi maksab tööandja palga väljamaksmisega viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest ning § 51 lg 3 järgi on tööandja kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Seega on eelmärgitud § 38 ja 49 lg 1 ja 2, 51 lg 3 rikkumine, samuti palga maksmisega viivitamine tööandjapoolne töölepingust ja seadusest tulenevate kohustuste rikkumine. Kostja selgituste järgi lülitas hageja kell välja kostja tööarvuti, palus sahtlid ja laua tühjaks teha, loovutada tööruumi võtmed ja tagastada telefonikaart. Töötajale tema töö tegemiseks vajalike töövahendite äravõtmine on hinnatav töö tegemise takistusega ja tööga mittekindlustamisega ning seega ka
ja 49 lg 1 sätestatud rikkumisega ning võrdustav sisuliselt ka tööle mittelubamisega. Hageja ei ole tõendanu, et ta ei ole selliseid rikkumisi toime pannud. Asjaolu, et tööandaja polnud kostja avaldusega nõus (vastav kiri kostjale), ei tähenda, et ta oleks oma lepingujärgseid ja seadusest tulenevaid kohustusi töötaja ees nõuetekohaselt täitnud.
lg 1 järgi on töötajal õigus tööandjapoolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu lõpetada tööleping teatades sellest tööandajale 5 kalendripäeva ette ning lg 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töötajale sellisel juhul kahe kuu keskmist palka. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole töölepingut ja seaduses sätestatud tööandja kohustusi kostja ees rikkunud, oli kostjal
lg 1 alusel õigus leping lõpetada teatades sellest 5 kalendripäeva 3 ette ning seega oli töölepingu lõpetamise päevaks vastavalt 18.05.2004 kooskõlas ning kostjal on õigus kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitisele. Eeltoodu tõttu on hageja nõue lugeda leping lõppenuks
lg 1 järgi alates 10.06.2004 alusetu ja tuleb jätta rahuldamata, samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks väidetava kostjapoolse lepingu lõpetamise etteteatamistähtaja rikkumise tõttu rahuldamata.
S § 32 lg 1 alusel on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamise päeval töötajale kätte andma tööraamatu ja välja maksma kõik tööandjale saada olevad summad, töötasud ja puhkuseseaduse § 26 alusel puhkuse eest rahalise hüvitise. Vaidlust palga suuruse, puhkusekompensatsiooni arvestuse ja suuruse üle puudus, samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks märgitud
S § 32 lg 1 ja PuhkS § 26 alusel palga ja vastava kompensatsiooni täies ulatuses ära tasunud, mistõttu on kostja õigustatud saama 2004.a. maikuu eest 01.-18.04 palka 2857,15 krooni, hüvitise
alusel vastavalt 10000 krooni (2*5000=10000) ja puhkusehüvitist 9204,55 krooni, millest on arvestatud saadu 7142,85 krooni e. kokku on kostja õigustatud saama 14918,85 krooni. Kohtupraktikas /Riigikohtu lahend 3-2-1-35, 3-2-101-01, so enne kehima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja muudatuste tegemist individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses/ on asutud seiskohale, et kui töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustu tööandja, kelle vastu oli töövaidluskomisjonis nõue ja ta esitab hagi kohtule, siis töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu ja kui hagi jääb rahuldamata, siis on kohtul pädevus otsuse resolutsioonis märkida, mis sai nõudest, mille esitas töötaja. Samuti tuleb vaadelda kostja vastuväidet, kus ta on palunud jätta hagi rahuldamata ja mõista välja tema kasuks lähetuskulud / a. saamata jäänud lähetuskulude eest 6300 krooni/ kui palvet tema esitatud nõue läbi vaadata, mille kohta ei pea esitama vastuhagi. Kostja taotluse alusel nõudis kohus välja dokumentaalsed tõendid OÜ vastuse kohaselt on osutatud teenuseid hagejale nii lennupiletite soetamiseks kui viisade vormistamiseks sõiduks ning arve on esitatud lennupiletite eest A. Ai ja P. S mis kinnitab E. A lähetust tõendi kohaselt (lk146) oli E. A poolt reserveeritud toad - hotellis, mis kinnitab viibimist lähetuses kuid ei ole hotelli olnud reserveerinud hageja jaoks. hotelli tõendi (lk 155, 149) nr ja arve järgi oli hotellis tuba reserveeritud OÜ poolt kuni , mis kinnitab E. A lähetust teine arved nr a väljavõte reserveeringutest (lk150,151) puudutavad reserveerimist . ja a. pärast lepingu lõppemist kostjaga, mis aga kumbki ei ole vaidlusaluseks perioodiks, mille eest lähetuskulu kostja nõuab. Tõendeid selle kohta, et oleks E. A olnud lähetuses esitatud ei ole, mistõttu ei ole põhjendatud märgitud päevade eest lähetusrahade nõue. Kokku on põhjendatud nõue lähetuse eest , so 5 päeva eest (a´350) 1750 krooni, so 2 päeva eest, mitte 3 päeva eest (a´350), vastavalt 700 krooni ja so 5 päeva eest (a´350 )1750 krooni.
Hageja ei ole tõendanud, et märgitud raha oleks kostjale tasutud, mistõttu tuleb lähetusraha välja mõista 4200 krooni. Kohtukulud TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 esitatud hagidele varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 järgi siis kui jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Kostja õigusabikulude taotlus ei esitanud. Kuivõrd seoses tõendite kogumisega on tekkinud tõendi saamisega riigil tõlkekulud 369 krooni (tõlgile tasutud määruse järgi ) ja 410,75 krooni (tõlgile tasutud määruse 01.06.06 järgi), siis tuleb need kulud hagejal riigile kooskõlas enne kehtinud TsMS § 55 lg 1 ja 60 lg 1 hüvitada. Kuna kohus teeb lahendi ka päevarahade nõude osas, siis tuleb märgitud nõudelt hagejalt sisse nõuda TsMS § 64 1, 3 mõtte kohaselt päevarahade nõude rahuldatud osalt (4200 krooni) nõude esitamise ajal kehtinud lõivumäärade (Riigilõivuseaduse Lisa 2 kuni kehtinud red.) järgi vastavalt 420 krooni. 4 Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.