3-05-1015 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-05-1015 ( endine nr 3-273/05) Otsuse kuupäev 30.03.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. T kaebus Lohusuu Vallavo

§ 32kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.

Eeltoodu alusel palus kaebaja kaebuse rahuldamist ning kohtukulu summas 3550 krooni välja mõistmist. Lohusuu Vallavolikogu ei tunnista A.T kaebust ja vaidleb sellele vastu. Lohusuu Vallavolikogu seisukoht antud asjas on järgmine: Ebaõige on kaebaja väide, et kaevatud volikogu määrusega nr. 58 kinnitati valla teede nimekiri. Eelnimetatud määrusega kinnitas volikogu valla territooriumil asuvate teede nimekirja, millised on vajalikud avalikuks kasutamiseks. Sellisest asjaolust aga ei saa volikogu arvates mingil juhul teha järeldust, et tegemist oleks Lohusuu valla omandisse kuuluva teega. Määrusega nr 58 määras volikogu valla territooriumil erakinnistutel asuvate teede hulgast need teed, milliste suhtes on avalik huvi ja mis ei teeni üksnes kinnistu omaniku erahuvi. Määruse nr 58 vastuvõtmisel pidas volikogu kohaliku teena silmas üksnes neid eraomandisse kuuluvatel kinnistutel asuvaid erateid, milliste suhtes on volikogul huvi jätta need avalikku kasutusse ja seetõttu kanda need ka kohalike teede registrisse ning korraldada valla poolt nende teede hooldust. Volikogu ei ole pidanud määruse nr 58 lisas esimesel real olevat Aasa teed valla omandisse kuuluvaks teeks, vaid vallavolikogu on nimetatud teed käsitlenud alati avalikult kasutatava teena, mis asub eraomandisse (kaebaja omandisse) kuuluval maatükil. Volikogu määrusega 58 p. 1 tunnistati kehtetuks varasem volikogu 25.11.2004.a. määruse nr. 41 p. 2, millega omakorda oli varemalt kinnitatud Aasa tee samuti avalikuks kasutamiseks vajalike kohalike teede nimekirja. Viimati nimetatud määrust ei olnud A.T vaidlustanud. Käesoleval juhul jääb kaebusest arusaamatuks, miks kaebaja ei ole enam rahul sellega, et tema kinnistul asuv Aasa tee on avalikult kasutatav, kuigi varem oli kaebaja sellega päri. Volikogu arvates peaks kaebajale olema tegelikult hoopis kasulik, et tema kinnistul asuv tee võetakse avalikku kasutusse. Sellisel juhul ei pea kinnistu omanik enam teed hooldama, vaid sellega tegeleb vald. Õige ei ole kaebaja väide, et xxxxx kinnistul ei asu üldse mingit teed. Kaebajale kuuluvat xxxxx kinnistut läbiv tee on tegelikkuses kinnistul olemas ja on olnud olemas ka ajalooliselt mitmeid aastakümneid (endine kirikutee) ning seda teed on ajalooliselt kasutanud xxxxx ja Lohusuu külade elanikud ning kasutavad seda ka käesoleval ajal. Nimetatud tee on kõige lühem tee eeltoodud kahe küla vahel. Samuti kasutavad mõlema küla elanikud Aasa teed jalgrattaga ja traktoritega, samuti autodega liiklemiseks. Seda teed kasutab ka Lohusuu Koolimetskond ja Eesti Koolimetsade Ühendus lendoravate pesitsuspaiga külastamiseks vaatluste ja uuringute läbiviimiseks. Seega on nimetatud tee puhul olemas avalik huvi ja volikogul oli õigus otsustada Aasa tee avaliku kasutamise vajalikkuse üle. Asjaolu, et Aasa teed ei ole millegipärast kantud sellele kaardile, mille esitas kaebaja, ei tähenda, et seda teed ei ole kinnistul olemas. Volikogu lisab käesolevale seletusele teise plaani, milles on tähistatud vaidlusalune Aasa tee. Käesoleval ajal püüab volikogu lisaks välja selgitada, mis asjaoludel jäi Aasa tee xxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamisel A.T vastava katastriüksuse plaanil märgistamata. Volikogu ei saa välistada ka võimalust, et Aasa tee väljajäämise xxxxx maaüksuse katastriplaanilt võib olla 2 3-05-1015 pahatahtlik ja tingitud kaebaja huvist välistada Aasa tee avalikuks kasutamiseks jätmine. Samas leiab volikogu, et Aasa tee ekslik väljajäämine xxxxx maaüksuse plaanilt ei tee selle tee olemasolu olematuks ega välista Aasa tee avaliku kasutamise vajalikkust. Lohusuu Vallavalitsuse 20.02.1997.a. korralduse nr. 15-k, millega otsustati xxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamine A.T-le, punktiga 5.1.

1. kohustati kaebajat hoidma korras maaüksust läbivat avalikku teed ning punktiga 5.2.
2. ei olnud A.T-l maaomanikuna lubatud takistada liiklust maaüksust läbival avaliku kasutusega teel. Ka viimati nimetatust nähtub, et xxxxx maaüksusel asus juba selle erastamise ajal tee ning nimetatud tee oli selle erastamise ajal juba avalikus kasutuses ja xxxxx maaüksuse erastamisega seati selle tee suhtes kaebajale ka vastav kitsendus. Teeseaduse § 4 lg. 1 mõistes saab avalikult kasutatavaks teeks olla ka eratee. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et eratee avalikuks kasutamiseks sõlmitakse maaomanikuga leping. Volikogu otsustaski määrusega nr 58 eelnevalt kinnitada avalikuks kasutamiseks vajalike teede nimekiri, mille omanikega kavatseti seejärel ka vastavad lepingud sõlmida. Peale volikogu määruse nr. 58 vastuvõtmist saatis Lohusuu Vallavalitsus kõikidele kinnistute omanikele, kelle kinnistut läbis tee, milline oli märgitud määruse nr 58 lisas toodud nimekirjas ja mille suhtes oli olemas avalik huvi, eratee avaliku kasutamise lepingu projekti (projekt koos kaaskirjaga lisatud), paludes lepingu ühe eksemplari allkirjastatult tagastada. Ka kaebajale saatis vallavalitsus samalaadse kirja ja lepingu projekti, mida tõendab väljavõte vallavalitsuse väljasaadetavate kirjade registrist. Kaaskirjas palus vallavalitsus ka A.T-l tagastada allkirjastatud lepingu üks eksemplar hiljemalt 14.detsembriks 2005.a. Kokku väljastas vallavalitsus eeltoodud sisuga kaaskirju ja lepinguid 73-le maaomanikule ning kõik peale kaebaja ja tema lähisugulaste allkirjastasid teede avaliku kasutamise lepingud ja tagastasid nende ühe eksemplari. Ükski maaomanik ei protestinud volikogu määrusega nr, 58 kinnitatud teede nimekirja, va A.T. Ebaõige on ka kaebaja väide, et volikogu on määrusega nr 58 otsustanud moodustada kaebaja kinnistule tee ja omandanud selle õigusvastaselt. Määrusest nr 58 ei ole küll mingilgi moel tuvastatav ega järeldatav, et volikogu kavatses teed rajada xxxxx kinnistule või et volikogu oleks otsustanud omandada xxxxx kinnistut või sellel asuvat teed A.T-lt. Eeltoodud kaebaja järeldus ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud. Kaebuse väidetest võib ühel juhul järeldada, et xxxxx kinnistul on siiski tee ja teisel juhul jälle kaebaja väidab, et sellist teed ei ole (näiteks on kaebaja väitnud, et kinnistul ei asu mingit teed, kuid järgmises lauses on kaebaja juba väitnud, et arusaamatu on see, miks eramaal asuv nn tee on loetud kohalikuks teeks ja valla omandiks. Ilmselt ei ole kaebajale endalegi päris üheselt selge tee asumine kinnistul. Samuti jääb volikogule arusaamatuks kaebuses korduvalt kasutatud termin “nn tee”). Volikogu 16.06.2005.a. istungi protokollist nr 16 päevakorrapunktis 5 märgitud arutelust nähtub, et T.T, kes on A.T-le poeg, on väljendanud volikogu istungil järgmist: “REPLIIK: T.T – jutt on Aasa teest, mis läheb üle T kinnistu ja see polegi mingi avalikult kasutatav tee ning läbib kolme kinnistut.”. eeltoodust järeldub samuti, et ka volikogu liikmetele on teada Aasa tee paiknemine xxxxx kinnistul, kuid antud juhul peitub probleem ilmselt hoopis selles, et kaebaja ei soovi selle tee avaliku kasutamise lepingut sõlmida ja on seetõttu asunud positsioonile, et Aasa teed ei olegi olemas. Kaebaja on kaebuses tuginenud teeseaduse §-ile 5 lg.
3. Ka kõige parema tahtmise juures ei õnnestunud volikogul tuvastada viidatud sätet ja selle sisu, kuivõrd sellekohast paragrahvi ja lõiget teeseadus ei sisalda. Volikogu leiab, et kaebaja ei ole kaebuse esitamisel arvestanud järgmisega. AÕS § 155 lg. 1 sätestab, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Kuivõrd kaebajale kuuluvat xxxxx kinnistut läbis ja läbib ka käesoleval ajal avalikult kasutatav tee, siis kaebaja ei võinud ega või takistada ega lõpetada sellise tee kasutamist. 3 3-05-1015 Kohtuistungil jäid vastustaja esindajad kohtule esitatud vastuväidete juurde, kuid möönsid, et vaidlusalusel juhul on Aasa tee puhul tegemist erateega. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-05-1015 ( endine nr 3-273/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 sätestab omandipõhiõiguse. Omandipõhiõiguse riived jagunevad põhiseaduse järgi omandi omaniku nõusolekuta võõrandamiseks (

§ 32

lg 1 lause 2) ja omandikitsendusteks (

§ 32lg 2 lause 2).

Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Käesoleva haldusasja põhiküsimus on, kas Lohusuu Vallavolikogu 13.10.2005a. määruse nr 58 p-ga 2 kinnitatud Lohusuu valla teede nimekirjas olev Aasa tee nr 4200001 pikkusega 1681 meetrit on avalikult kasutatav tee st kohalik maantee või on tegemist kaebaja A. T-le kuuluva erateega. Kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on vaidlusalune Aasa tee nr 4200001 pikkusega 1681 meetrit eratee, mis asub kaebaja kinnistul xxxxx nr xxxxx asukohaga IdaVirumaal Lohusuu vallas xxxxx külas. Tegemist ei ole kohaliku teega, mille omanikuks oleks Lohusuu vald. Halduskohus nõustub A.T väitega, et vaidlusaluse Aasa tee näol on tegemist erateega, mis asub kaebaja kinnistul, mitte aga avaliku kohaliku maanteega, mille omanikuks on kohalik omavalitsus. Seega on tõendatud, et vaidlusalune tee on kaebaja kinnistusse jääv tee ehk eratee, mitte avalik kohalik maantee, mille omanik on kohalik omavalitsus. Maa-ameti plaani kohaselt (halduskohtu toimik t. lk 52) kuulub Aasa tee kaebaja kinnistu koosseisu. Vastavalt TS § 2 lg 1 on tee maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Vastavalt TS § 2 lg 2 p 1 ja 2 moodustavad tee muuhulgas liiklemiseks kasutatav sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee ning muu rajatisena teepeenar, haljasala ning eraldus- või haljasriba; Teeseaduse § 5