Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr , mille kohaselt pidi AS tarnima hageja poolt ehitatavale objektile uste furnituurid ja paigaldama need objektile. Samal päeval saatis kostja hagejale ettemaksu arve nr - 150 000 krooni ulatuses. Hageja tasus arve kahe maksekorraldusega – 5 000 krooni ja 145 000 krooni. kostja oma kirjaga taganes sõlmitud lepingust. saatis kostja hagejale uue kirja, milles märgib, et tema arvates on leping nr kehtetu, kuid samas on nõus töid teostama, kuid ei nõustu lepingus toodud tööde lõpptähtajaga. Hageja palus oma kirjas kostjale tagasi maksta ettemaksuna saadud 150 000 krooni. Kostja teatas, et kuna hageja on eelmisest lepingust tulenevalt kostjale võlgu 143 099,45 krooni, siis peab ta nimetatud summa kinni ja tagastab vaid 6 900,55 krooni. Ka nimetatud summat ei ole kostja tänaseni tasunud, kuigi hageja väitel puudub temal võlgnevus kostja ees. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 150 000 krooni. Tuginedes VÕS § 94 on hageja arvestanud ettemakstud summalt viiviseid summas 15 524 krooni. Viivis on arvestatud ajavahemiku kuni hagi esitamiseni, s.o . Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista. Hageja jättis täitmata omapoolsed rahalised kohustused kostja ees ning kostja tegi tasaarvestuse . Kostja esitas vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista 187 300,90 krooni. Kostja leiab, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingu nr tingimusi. Hageja jättis esitamata tööfrondi, mistõttu oli kostja sunnitud lepingust taganema. Seoses lepingust taganemisega jäi AS-l saamata kasu, mida ta oleks saanud kui lepingut ei oleks rikutud. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli lepingu hinnaks 430 000 krooni. Kostja kasu moodustas 15 % lepingu hinnast, so 64 500 krooni. Lisaks eelnevale on OÜ jätnud tasumata arveid, mille pealt on tekkinud viivisenõuded:
) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja kohtuistungile ei ilmunud ja hageja esindaja taotles teha tagaseljaotsuse, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt
Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi.
kohaselt kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada.
lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 000 krooni ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 8 276 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.