3-06-2146/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06- 2146 Otsuse avalikult kuulutamise 28.12.2006 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.K. kaebus Tartu Vangla peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 13.12.2006 , avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja R.K. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta R.K. kaebus Tartu Vangla peale mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 28.12.2006 R.K. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse , milles taotleb Tartu Vanglalt moraalse kahju hüvitamist. R.K. on seisukohal, et Tartu Vangla on tema suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna pole talle kui kinnipeetavale võimaldatud pikaajalist kokkusaamist oma elukaaslasega. R.K. sooviks on olnud oma elukaaslasega kokkusaamine, et olla naisele toeks , kuna naine on lapseootel ja halva tervisega. Kuna vangla ei ole pikaajalist kokkusaamist kaebajale võimaldanud, on kaebaja sõnutsi tema tervislik seisund ja naise tervislik seisund halvenenud ning talle on tekitatud šokk. Sellest tulenevalt nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, kahju suuruse palub jätta kohtu otsustada. Vastustaja – Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu leides, et on toiminud kaebaja suhtes lähtudes Vangistuseadusest tulenevatest sätetest. Alates 05.10.2006 viibib R.K. kinnipeetavana Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas ning kuna kaebaja viibis vastuvõtuosakonnas, ei saa võimaldada kinnipeetavale tulenevalt VangS § 25 lg 3 kohaselt pikaajalisi kokkusaamisi. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtki dokumenti , mis tõendaks tema ja tema faktilise abikaasa vahelist kooselu enne karistuse kandmise algust tulenevalt VangS § 25 lg 1 nõudest. Vastustaja esindaja on seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kohtu seisukohad: Kohus on seisukohal, et kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Isikul, kelle õigusi on rikutud halduse õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist. Antud juhul on Tartu Vangla toiminud tulenevalt Vangistusseaduse sätetest. Asja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud avalduse erakorraliseks pikaajaliseks kokkusaamiseks väidetava elukaaslasega juba esimesel päeval, so. 05.10.2006, mil ta sai kinnipeetava staatuse. Kuna kaebaja oli paigutatud vastuvõtuosakonda Vangistusseaduse § 14 lg 3 alusel , ei laienenud talle kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise võimalus. VangS § 25 lg 3 kohaselt ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale. VangS § 25 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga ja ka faktilise abikaasaga ning faktilise abikaasaga lubatakse kokkusaamist tingimusel, kui neil on ühised lapsed või ühine majapidamine või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmist. Kaebaja ega kaebaja väidetav faktiline abikaasa ei ole esitanud vanglale ühtki dokumenti, mis oleks tõendanud nende kooselu enne karistuse kandmise algust. Vastustaja esindaja seletuste kohaselt viibis kaebaja vastuvõtuosakonnas kuni 24.10.2006, mil ta paigutati ümber Ämari Vanglasse. Seega sai kaebaja kinnipeetavana viibida Tartu Vanglas arvates 05.10.2006 kuni 24.10.2006. Käesoleval hetkel viibib R.K. kinnipeetavana Ämari Vanglas ning tema sõnade kohaselt on talle seal võimaldatud pikaajaline kokkusaamine. Kohus ei saa lugeda põhjendatuks kaebaja väidet selle kohta , et kaebaja oli teadmatuses, kelle poole Tartu Vanglas pöörduda avaldusega, et saada kinnipeetavana pikaajalist kokkusaamist ning kaebaja väidet, et talle ei tahetud vangla administratsiooni poolt õiget infot selle kohta anda. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja taotlused erakorraliseks pikaajaliseks kokkusaamiseks vanglas vastu võetud ja registreeritud, kuid on jäetud rahuldamata, kuna kaebajal puudus seadusest tulenev õigus pääseda pikaajalisele kokkusaamisele. Samas nähtub vastustaja seisukohtadest, et ka suuliselt on selgitatud kaebajale kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise korda ja tingimusi. Kuna R.K. on hetkel kinnipeetav , mis on VangS § 2 mõistes vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kaasnevad sellega teatud piirangud , millest tulenevalt ei saa kaebaja vanglale süüks panna asjaolu, et ta ei saa oma faktilisele elukaaslasele toeks olla lapseootel. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes tema taotluse mitterahuldamisega pikaajaliseks kokkusaamiseks kaebaja põhiõigusi, ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus mittevaralise kahju nõudes. Kohus on juhindunud otsuse tegemisel HKMS § 25 lg 1 ja § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Kohtunik Mare Priks