Obsah (4)

§ 601§ 46§ 663§ 465

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-35635 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2006, Tallinn Kohtunik Ande Tänav Tsiviilasi OÜ * juhatuse liikmele J.Le trahvi määr

) § 46 lg 2 järgi võib isikule trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 601

lg 1 kohaselt on registrisse kandmisele kuuluvate andmete esitamata jätmisel esmaseks kohustuse täitmisele sundimise vahendiks trahvi määramise hoiatus. Ka teistkordselt võib trahvida vaid pärast teistkordselt trahvihoiatuse tegemist ja seejärel kohustatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmist (

§ 601lg 2).

Kaebajale määrati trahv ilma eelneva trahvihoiatuseta. ÄS § 71 lg-s 2 ettenähtud võimalus määrata trahv hoiatamata on kohaldatav, kui sellise erisätte kohaldamiseks on asjaoludest tulenevalt piisav alus, so kui on alust arvata, et trahvihoiatus kui leebem sunnivahend ei taga isiku poolt kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on isik täitnud kohustuse, olemata trahvi määramisest teadlik ning enne trahvimääruse kättesaamist. Puudusid asjaolud, mis oleks õigustanud trahvi määramist. Hoiatuse asemel trahvi määramine oli ülemäärane ja kohatu.

§ 46lg 1 ja ÄS § 71 lg 2 on põhiseadusvastased.

Nimetatud sätted ei määratle trahvimäärasid ja on õigusselgusetud ning seetõttu vastuolus põhiseaduse §-dega 13 lg 2 ja 113. Kaebaja palus jätta nimetatud normid kohaldamata. Analoogia karistusseadustikus süütegude eest ettenähtud karistusmääradega ei ole kohaldatav ega lubatav.

on konstitutsiooniline seadus, mille reguleerimisalasse kuuluvat ei saa reguleerida ÄS-ga kui lihtseadusega. ÄS § 71 lg 2 näeb ette trahvi määramise võimaluse ilma, et oleks eelnevalt tehtud trahvihoiatust. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3 ning

§ 601

lg-te 1 ja 2 kohaselt on sunnivahendi kasutamise kohustuslik eeltingimus vahendi rakendamise suhtes eelnev hoiatamine. Nimetatud eeldus on kooskõlas ja tuleneb sunnivahendi olemusest ning õigusriigi põhimõttest – tagada isiku informeeritus tema suhtes alustatud menetlusest, sundida isikut kohustuse täitmisele ja tagada seejuures proportsionaalsete vahendite kasutamine. Ilma hoiatamata ja olenemata kohustuse täitmisest trahvi kohaldamine ei ole sunnivahendi (kohustuse täitmisele suunatud meetme) kasutamine, vaid karistamine. Karistamisel kehtivad aga eri põhimõtted ja –menetlus. Karistusliku normi kehtestamine, tagamata selle normi kohaldamisel karistusaluse isiku suhtes kohast menetlust, on vastuolus põhiseaduse §-ga 14 ja §-ga 24 lg 2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis määruskaebuse 21.11.2006 määrusega menetlusse, jättis selle 22.11.2006 rahuldamata ja edastas

§ 663lg 6 alusel kohtunikule.

Harju Maakohus jättis 21.12.2006 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused

1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebus ei anna alust trahvimääruse tühistamiseks, küll on võimalik vähendada trahvisummat 1000 kroonini. 2
2. J.L OÜ * juhatuse liikmena oli tulenevalt ÄS § 179 lg-st 4 kohustatud esitama äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Juhatuse liige peab korraldama ettevõtja tegevuse selliselt, et aruanne saaks esitatud tähtaegselt. Aruande hilisem esitamine ei anna alust juhatuse liikmele ÄS § 71 lg 2 alusel määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd antud juhul ei esitatud registripidajale
3. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata ÄS § 71 alusel juhatuse liikmele J.L rahatrahv. Asja materjali kohaselt ei trahvitud mitte üksnes J. L, vaid ka teisi juhatuse liikmeid U. L ja V. J. Registripidaja ei pidanud trahvimääruses põhjendama, miks ta ei määranud rahatrahvi äriühingule. Kontrollimatu on määruskaebuse väide selle kohta, et teiste äriühingute liikmeid ei ole samalaadse rikkumise eest trahvitud ja see ei oma ka käesoleva asja läbivaatamisel sisulist tähendust.
4. Ringkonnakohus ei pea õigeks määruskaebuse väidet, et põhiseaduse vastaselt on ÄS §-ga 71 reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kui konstitutsioonilise seaduse reguleerimisvaldkonda kuuluvaid trahvi määramise tingimusi. ÄS § 71 lg 2 kohaselt võib registripidaja trahvida ilma

-is nimetatud hoiatusmäärust tegemata.

§ 46

lg 2 sätestab, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 71 lg-s 2 ongi ette nähtud erand ning seega puudub vastuolu nimetatud normide vahel. Määruskaebuse viide

§ 601

lg-s 1 nimetatud trahvihoiatusele ei ole asjakohane, sest nimetatud norm kuulub kohaldamisele kohustuslikult registrisse kantavate andmete esitamata jätmise korral. Tulenevalt ÄS §-st 65 ei kanta aga majandusaasta aruande andmeid äriregistrisse ning seega ei kuulu

§ 601lg 1 kohaldamisele.

Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratava rahatrahvi puhul ei ole tegemist sunnirahaga ega karistusega väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Sunniraha rakendatakse haldusorgani ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Kohus ei ole haldusorgan ning seega ei saa trahvi majandusaasta aruande esitamata jätmise eest käsitada sunnirahana asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttes. Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmine ei ole ka väärtegu karistusseadustiku mõttes. Äriühingu juhatuse liikmele trahvi määramine hoiatust tegemata ei ole vastuolus põhiseadusega ning puudub alus

§ 46lg 2 ja ÄS § 71 lg 2 kohaldamata jätmiseks, nagu määruskaebuses taotletakse.

11. Seadus ei näe ette, et registripidajal on peale ÄS § 179 lg-s 4 nimetatud tähtaja lõppu õigus teha trahvihoiatust ja anda uut tähtaega majandusaasta aruande esitamiseks. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on registripidajal õigus rakendada sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata, et tagada andmete olemasolu äriregistris. Trahvihoiatuse tegemine antud olukorras poleks kohane, kuna andmete esitamise tähtaeg on juba möödunud. Juhatuse liige peab olema oma kohustustest teadlik ja need tähtaegselt täitma, mitte eeldama, et registripidaja annab peale seaduses sätestatud tähtaja möödumist trahvihoiatusel täiendava aja kohustuste täitmiseks. Kohus ei rikkunud

§ 465

lg 2 p 8, kuna seadus ei näe ette hoiatusmääruse tegemist majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise korral ning seega trahvimäärus ei pidanud sisaldama määruskaebuses märgitud põhjendusi.

1. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust ette nähtud, kohaldatakse analoogia alusel karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-79-
2. Kohtunikuabil oli tulenevalt

§ 46lg-st 1 õigus 3 määrata rahatrahv kuni kahesaja miinimumpäevamäära, s.o.

kuni 10 000 krooni ulatuses. 13. Ringkonnakohtu hinnangul annab antud juhul aluse trahvisumma vähendamiseks asjaolu, et trahvimääruse trahvitule kättetoimetamise ajaks oli kohustus, mille täitmata jätmise eest trahv määrati, täidetud. See ei tee küll rikkumist olematuks ega anna alust trahvist vabastamiseks, kuid arvestades asjaolu, et üks trahvi määramise eesmärkidest – sundida trahvitut kohustust täitma – oli saavutatud, on trahvisumma vähendamine põhjendatud. Ande Tänav kohtunik 4