2-06-13473/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2006.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-13473 Tsiviilasi TL avaldus AP lapse ja AP eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja TL esindajad avaldaja esindaja TP asjast puudutatud isikud: AP LK RB AP AP lepinguline esindaja advokaat US. Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2006.a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
8. Võtta ära AP’ilt AP Määrata AP’i eestkostjaks LK Eestkostja LK ülesandeks on AP’i kõigi asjade ajamine. APei või teha tehinguid eestkostja LK nõusolekuta. Mõista OÜ kasuks riigieelarvest välja puudutatud isiku AP’ile osutatud riigi õigusabi eest 1463.20 krooni (1240 krooni + käibemaks 223.20 krooni). Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 1 Avaldaja taotlus ja põhjendused TL (LLV kaudu) avalduse kohaselt sündis .a KP’i ja APi abielust tütar AP. e vanemad olid reaalselt abielusuhetes ca 1,5 aastat. Peale vanemate lahkuminekut jäi A ema kasvatada. Sellest ajas alates e isa praktiliselt ei suhelnud ega hoolinud oma est. Samuti ei toetanud isa last materiaalselt. Abielulahutus toimus kohtu kaudu . e KP .a. Matuste ajal kohtus e isa A, tervitas last ja teatas ele, et ta on tema isa. ehmatas ja ei soovinud isaga suhelda. Alates on isalt e külalpidamiseks välja mõistetud elatisraha. AP ei ole ca 3 aastat elatisraha maksnud, mis tõttu on tekkinud ca 48 000 kroonine võlg. Isa sõnul maksab ta praegu elatisraha, kuna käib tööl. Käesoleval ajal elab e isa koos elukaaslasega . Isa sõnul hoolib ta väga oma est, kuid ei saa last enda juurde võtta, kuna elukaaslane on selle vastu. Isa ei kohtu ega, kuigi e lähedaste sõnul ei tee nad e ja isa suhtlemisel mingeid takistusi. e emapoolne vanaema RB on 74 aastane, seega ei ole e huvides määrata teda A eestkostjaks. e eestkostjaks soovib saada emapoolne tädi L K . Tädi elab üksi mugavustega 1-toalises korteris ning on nõus last enda juurde võtma. A külastab oma tädi tihti ning nende suhted on usalduslikud ja soojad. ele meeldib tädi juures olla. on seisukohal, et AP ei ole võimeline täitma seadusliku eestkoste kohustust. AP edasise elu korraldamise huvides tuleks määrata AP’i eestkostjaks LK. TL palub AP ära võtta isalt AP ilt ning määrata AP’i eestkostjaks LK. Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil avaldas AP, et on nõus temalt e äravõtmisega ja sellega, et e eestkostjaks määratakse LK. Puudutatud isik avaldas, et ta nägi last viimati seoses e ema matusega. ega ei ole puudutatud isik kunagi tegelenud, ta ei ole elatist tasunud, võlg on kasvanud, kuivõrd tal ei ole töökohta. AP avaldas ärakuulamisel, et on nõus elama asuma tädi LK juurde. Isa nägi ta viimati . suvel, isa temaga ei suhelnud. AP lepinguline esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud, vastuolusid ei ole näha ning ta peab e huvides õigeks avaldus rahuldada. Avaldaja on seisukohal, et el on vaja areneda ja õppida. A kasvab suuremaks, tal võib tekkida kasvuealisi raskusi, mida aitab paremini lahendada tädi. Puudutatud isik LK palub end määrata e eestkostjaks. Puudutatud isik teab eestkostja ülesandeid. Puudutatus isiku sõnul hakkab puudutatud isiku juures elama ning saab käia samas koolis kus ta praegu käib. Põhiliselt saadab Akooli ja toob tagasi vanaema. Puudutatud isik on seisukohal, et e elu ei hakata kohe muutma, jääb suuremas osas ikkagi vanaema jurde, kool jääb samaks. Puudutatud isiku RB sõnul, tuleb ta e kasvatamisega hästi toime, ta on kasvatanud last tema sünnist saadik. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta e ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. AP’i jätmine isa juurde võib olla ele ohtlik juhul, kui isa ei suuda oma vanema kohustusi täita. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses märkinud, et AP ei ole ega aastaid suhelnud, ei tunne oma isa, sisuliselt on nad üksteisele võõrad. Isa ja tütre vahel puudub vajalik lähedus, mis tagaks ele turvatunde ja vajaliku kasvukeskkonna. Kuna selle asjaolu võttis kohtuistungil omaks ka AP, siis leiab kohus, et avaldaja nõue võtta AP ära AP’ilt ilma õiguste on põhjendatud. 2 Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka e üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata AP’ile eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse arvamust ja e AP’i suhteid LKga, et LKon sobiv isik hakkama oma õetütre eestkostjaks ning ta tuleb määrata AP’i eestkostjaks. Seni faktilise eestkostja ülesandeid täitnud e vanaema RB on oma kohustusi hästi ja kohaselt täitnud, kuid arvestades tema kõrget iga, on kohus seisukohal, et RB määramine A eestkostjaks ei ole e huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et LKei kavatse e senises elukorralduses järske muutusi ette võtta. LK eestkostjaks määramisega nõustusid ka puudutatud isikud AP ja RB. LKon andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata AP’i kõigi asjade ajamine, kuna AP on . Samal põhjusel leiab kohus, et AP ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seetõttu ei või eestkostetav teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Justiitsministri määruse nr 2 (jõust. ) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 155 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 krooni iga poole tunni kohta. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest 930 krooni (6x155) ja kohtuistungil osalemise eest 310 krooni – kokku 1463.20 krooni (1240 krooni + käibemaks 223.20 krooni). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg
9. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku AP esindaja tasuks riigi õigusabi eest 1463.20 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks olevale advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg
10. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik kohtunik 3