← Eesti

2-06-33335/5

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-33335 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2007, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm Tsiviilasi OÜ * juhatuse liikmele M.H trahvi määramine Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.11.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Hi määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Harju Maakohtu 14.11.2006 määrus osas, millega kohus jättis menetluskulud M.Hi kanda ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud riigi kanda.
  3. Seoses menetluskulude riigi kanda jätmisega tagastada M.H riigilõiv 200 (kakssada) krooni, mis tasuti 26.10.2006 K. K poolt Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011, maksekorraldus nr xxx.
  4. Tagastada M.Hle ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv 200 (kakssada ) krooni, mis tasuti 07.12.2006 M.Hi poolt Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011, maksekorraldus nr xxx.
  5. Raha kanda M.Hi arvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas
  6. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
  7. Harju Maakohtu kohtunikuabi 22.09.2006 trahvimäärusega registriasjas Ä xxxxx/M3 trahviti OÜ * juhatuse liiget M.Hi
  8. majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest 3500 kroonise rahatrahviga. 26.10.2006 esitas M.H määruskaebuse, milles palub trahvimäärus täielikult tühistada ja mõista riigieelarvest määruskaebuse esitaja kasuks välja riigilõiv. Harju Maakohus oma 14.11.2006 määrusega rahuldas määruskaebuse trahvi määramise osas, kuid jättis menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja saatis määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  9. M.H leiab ,et ebaõige on jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 172 lg 1 alusel, kui registriosakond on seadust vääralt kohaldanud ja kohus on trahvimääruse tühistanud. Juhul, kui TsMS § 172 keelab käesoleval juhul riigilõivu väljamõistmise riigieelarvest palub määruskaebuse esitaja PS § 15 lg 2 alusel jätta vastava sätte kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  10. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kohtumäärus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud M.Hi kanda. Tegemist on trahvi määramise menetlusega, mis erineb tavalisest hagita asjana menetletavast registriasjast. Määruskaebuse esitaja ei ole TsMS § 172 lg 1 mõttes isik, kelle huvides kohtulahend on tehtud. Asjaolu, et seaduses pole sätet, mis on määratud reguleerima kohtukulude väljamõistmist trahvimääruse peale esitatud kaebuse menetlemisel, ei tähenda, et kohtukulu peaks jääma kaebuse esitaja kanda ka sel juhul, kui kaebus rahuldatakse. Põhiseaduse 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Selle õiguse realiseerimise üheks tagatiseks on ka kaebaja õigus kantud kohtukulude hüvitamisele kaebuse rahuldamise korral.
  11. Kuna kohtunik tühistas registripidaja poolt äriseadustiku (ÄS) § 71 lg 2 alusel tehtud trahvimääruse, tuleb kaebajale hüvitada ka kantud kohtukulud. ÄS § 72 kohaselt registripidaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik. Seega peab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 200 krooni hüvitama riik. Juhindudes menetlusökonoomika põhimõttest tuleb määruskaebuse esitajale tema poolt tasutud riigilõiv tagastada.
  12. M.H on ekslikult esitanud määruskaebuse kaks korda ja tasunud ka kaks korda riigilõivu. TsMS § 660 lg 1 kohaselt esitatakse maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. TsMS § 663 lg-d 6 ja 7 sätestavad määruskaebuse eelnevat menetlemist maakohtus. Kui maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse või anda kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. Kui ta aga kaebust täielikult ei rahulda, saadab ta sellesama määruskaebuse edasi ringkonnakohtule. Teistkordselt tasutud riigilõiv tuleb tagastada riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 alusel, kuna riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Gaida Kivinurm kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.