← Eesti

2-05-1819/2

Obsah (8)§ 322§ 410§ 413§ 444§ 123§ 47§ 48§ 142

1 2-05-1819 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-05-1819 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi V

§ 322lg 1 ettenähtud korras.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. KOHTUISTUNG

  1. novembri 2006.a. kohtuistungil palus hageja suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu
  2. 1999 kohtuotsusega väljamõistetud elatist – 500 krooni ja kostjalt välja mõista poja D T ülalpidamiseks elatis perekonnaseaduses ettenähtud suuruses, alates hagi esitamisest, s.o,
  3. maist 2005.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja kohtuistungile mitteilmumise tõttu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 410rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 410

, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele.

§ 413

lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Alates 14.05.

  1. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates 12.05.2005.a. kuni
  2. 2005.a. summas 1 345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a. summas 1 500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse D T täisealiseks saamiseni, s.o, 19.10.2010.a. 3

RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 123alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg.

Hagi esitati kohtule 12.05.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud

§ 47

lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt

§ 48lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga.

Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 10 140 krooni {(1 345-500=845) x 12}, riigilõiv hagihinnalt kuni 15 000 krooni moodustab 1 050 krooni. RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 050 krooni riigilõivu riigituludesse. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 142

lg 2, § 410, § 413 lg 1, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.