Obsah (6)

§ 113§ 8§ 94§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2006.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiv

§ 113lg 1 sätestatud määras alates .a.

1. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda.
2. Tagaseljaotsus toimetada kätte avaliku teatavakstegemisega.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Hagejal on õigus kohtuotsusele esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue .a. esitas AS hagi VP vastu 344538,96 krooni nõudes. AS Hansapank, AS ja VP vahel sõlmiti .a. järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas liising kostjale krediidilimiiti summas 25000 krooni. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks lepingu kohaselt oli 1250 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 25000 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. .a. sõlmisid hageja ja kostja eluasemelaenulepingu nr 02-000254-EL, mille alusel andis hageja kostjale laenu 252594,13 krooni. Laenu kasutamise sihtotstarbeks oli eluaseme ost Vahuküla külas. Laenusumma igakuiste tagasimaksete alguskuupäevaks märgiti lepingus .a., mis oli ka intressimaksete alguskuupäevaks. Laenu tagastamise lõpptähtpäevana lepiti kokku .a. ning laenu anti intressimääraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma tagasi maksmata laenusummalt hagejale intressi lepingu järgse intressimäära alusel. Vastavalt lepingule on hagejal õigus tähtaegselt tagastamata summadelt alustada viiviste arvestamist ning need kostja arvelduskontolt maha võtta. Vastavalt lepingule kohustus laenusaaja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust tulenevate hageja nõuete rahuldamiseks. Hageja teavitas kostjat .a. saadetud kirjas lepingust tulenevatest võlgnevustest ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt .a. Samuti teatas hageja, et lepingu mittekohasel täitmisel on hagejal õigus leping ühepoolselt üles öelda. Kuna kostja hageja kirjale ei reageerinud saatis hageja uue kirja, kus tuletas kostjale meelde, et lisaks laenulepingule on kostja võlas ka hagejaga sõlmitud lepinguga. Hageja palus mõlemast lepingust tulenevad võlgnevused tasuda hiljemalt .a. Nimetatud kirjas hoiatas hageja, et temal on õigus alustada kohustuse mittekohasel täitmisel tagatise sundrealiseerimist ning hiljem ka kohtumenetlust. Kuna kostja hageja kirjadele ei vastanud, siis lõpetas hageja laenulepingu .a. ja lepingu .a. ühepoolselt. Seisuga .a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 32 759,70 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 25000 krooni, intressivõlgnevus 1607,85 krooni ja viivised 6151,50 krooni. Seisuga .a. moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 311779,61 krooni, millest põhiosa on 241716,25 krooni, intress 10292 krooni ja viivised 59771,36 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 344538,96 krooni ja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras alates .a.

Kohtuotsuse põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on

§ 8

lg 2, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 344538,96 krooni ja viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras alates .a. Menetluskulud Kooskõlas Ts

MS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kautsjon tasutakse . TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik