VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik 2-05-21118 (enne 01.01.2006 nr 2-1542/05)
- detsember 2006, Narva Tamara Šabarova Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad S.T hagi V.T vastu abielulahutuse nõudes Hageja S.T Kostja V.T Hagimenetlus
- detsember 2006, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova Hageja
- Rahuldada S.T hagi täies ulatuses.
- Lahutada V.T ja S.T (abielueelne perekonnanimi P) abielu, mis on registreeritud Tallinna linna Perekonnaseisuosakonnas 04.08.1982, kanne nr
- Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest (PKS § 30 p 3).
- S.T-l säilitatakse perekonnanimena peale abielu lahutamist T.
- Mõista V.T-lt välja S.T kasuks kohtukulude katteks riigilõivu näol 300 (kolmsada) krooni.
- Kostja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on
- detsember
- ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 29.11.2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 04.08.1982.a. Abielust sündis tütar V. Kostja elab eraldi alates 28.08.
- Abielu lahutamine Perekonnaseisuameti kaudu ei ole võimalik. Tsiviilasi nr 2-05-21118 Põhjendades oma nõuet PKS §-ga 29 hageja palub lahutada poolte abielu, jätta hagejale perekonnanimeks ”T” ja kohtukulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja kuulati üle Vene Föderatsiooni pädeva kohtu poolt (tl 27). Kostja vastuste kohaselt kostja tunnistab hagi ja abielu lahutamisega on nõus. Vastuhagi esitada ei soovi. Palub asja arutada tema osavõtuta. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja toetas oma nõudeid ja nende põhjendusi. Hageja seletas, et kuni 1989.a augustini pooled elasid koos Vorkuta linnas Venemaal, pärast hageja naases koos tütrega Eestisse, kostja jäi Venemaale. Sellest ajast ei ole poolte vahel mingeid suhteid. Hageja palus vaadata asja läbi sisuliselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et V.T ja S.P vahel Tallinna linna Perekonnaseisuosakonna poolt 04.08.1982 registreeriti abielu (kanne nr 1369) ja naine sai perekonnanimeks T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega I-ЛА № 419561 (tl 2). Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude ja hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt on poolte kooselu lõppenud alates 28.08.1982 ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks. Kostja on ka nõus hagiga ja palub ka lahutada poolte abielu. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ja teine pool ei vaidle sellele vastu, pooled elavad erinevates elukohtades, isegi erinevates riikides, rohkem kui 10 aastat ja ei tunne huvi teineteise vastu, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada. PKS § 30 p 3 järgi abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle perekonnanimi T. Vastavalt Nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi T. MENETLUSKULUD Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 300 krooni ja palus selle väljamõistmist kostjalt. Kostja palus jagada kohtukulud poolte vahel võrdsetes osades. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-05-21118 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega hageja poolt tasutud riigilõiv summas 300 krooni kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kostja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, seega jätab kohus kostja kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441442, 452-453, 632. Tamara Šabarova Kohtunik 3
(3)