nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue AS ja kostja vahel a sõlmitud lepingust nr. ,mille alusel kostjale pakuti telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma.Kostja ei ole kohustust täitnud,mistõttu võlgneb hagejale 874.50 krooni. Maksetega viivitamise korral pidi kostja tasuma viivist 0,5 % ulatuses maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.Viivise periood on hageja andmetel 1972 päeva ( ) . AS on loovutanud nõude koos kõrvalnõuetega hagejale a. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 874.50 krooni ,viivis põhivõla ulatuses summas 874.50 krooni,riigilõivu 140 krooni ,kostjale kutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes 200 krooni ja õigusabikulude katteks 87.45 krooni. Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.Kostja kohtusse ei ilmunud. Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 300 krooni võrra ja palus kostjalt välja mõista põhivõla 724.50 krooni ,viivise põhivõla ulatuses 724.50 krooni ja menetluskulud. Kostjale on menetlusdokumendid,s.h kohtukutse kättetoimetatud
Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ,teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse ,lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
lg.1 sätestab,kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist,teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel,et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leidis,et kuna ei esine
lg.5 nimetatud asjaolusid,mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise,on võimalik teha asjas tagaseljaotsus,millega tuleb hagi rahuldada.
lg.1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on enne 01.07.2002 a. kehtinud TsK § 173 lg.1,174,191 lg.1,mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja tähtaegselt ning kohustuste rikkumise ja täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud ,mistõttu tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 1449 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne 01.01.2006 a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 105 krooni,kostjale kohtukutse edastamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 200 krooni.
alusel peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulude katteks 20 krooni.
lg.1,§ 46 p.2,§52 p.5 alusel tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud,milleks on postikulud summas 67 krooni. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.