2-05-3335/3

2-05-3335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2006.a. Tallinnas, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-3335 (endine nr. 2/35-6032/05) Tsiviilasi OÜ hagi C-CO vastu 12 684,01 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende hageja OÜ esindajad hageja volitatud esindaja SE kostja C-CO RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista C-CO’alt 12 684,01 (kaksteist tuhat kuussada kaheksakümmend neli kr 01 senti) krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole )
4. Välja mõista C-CO’alt kohtukulud: riigilõiv 1050.- krooni ja tasu õigusabi eest 634,20 krooni OÜ kasuks. ( AS asuvale arvelduskontole )
5. Välja mõista C-CO’alt riigituludesse postikulu 87,10 krooni ( (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 415 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Selgitada, et kostjal on kaja esitamise õigus üksnes juhul, kui tema hagile vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 ja 633 lg 1 kohaselt on hagejal õigus 30 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue apellatsioonikaebus Tallinna .a esitas OÜ esindaja AS LL isikus hagi C-CO vastu põhivõlgnevuse 9463,03.- krooni ja viivise 3220,98.- krooni, kokku kogusummas 12684,01.- krooni suuruses võlanõudes. Hagiavalduse ja kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmis AS kostja C-CO’aga .a. pangakaardi kasutamise lepingu nr. Nimetatud lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase maksekaart, mis on sõlmitud lepingu p. 1.2 järgi panga omand. Lepingu järgi kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele, samuti kohustus kostja lepingu järgi hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat ning kohustus koheselt informeerima hagejat, kui ta on kaotanud valduse kaardi üle. Sõlmitud lepingu punkti 7.4 kohaselt kohustus kostja järgima panga poolt määratud arvelduste korda ning punkt 7.9 kohaselt peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Sama sõlmitud lepingu alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusi ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 9463,03.krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja võis pangakaardiga õiguslikel alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja seisukohal, et kliendi isikliku tunnuskoodi ( ) kasutamine andis pangale aluse eeldada, et pangakaardi kasutamisel antud juhul sularaha väljavõtmisel on juhise kaardiga seotud konto debiteerimiseks andnud just nimelt klient. Seega tuleb kliendi poolt kasutatud summasid, mis ületasid kaardiga seotud arvelduskontol olnud vahendite summat, käsitleda kliendi poolt alusetult omandatud varana. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Käesoleval hetkel puudus kostjal õiguslik alus 9463,03.- krooni saamiseks. Pangasüsteemi tehnilise iseärasuse tõttu sai see küll võimalikuks, kuid see ei andnud ega anna kostjale õiguslikku alust raha endale jätta ning peab selle hagejale tagastama. Arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga ( ) pangakaarti kasutades võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade rahaliste vahendite jääki ületavas summas. Võlaõiguseseaduse §-st 164 lg 1 ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega asub uus võlausaldaja senise asemele. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 9463,03.- krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja võlgneb hagejale põhisumma 9463,03.- krooni ja viiviseid (seisuga .a.) 3220,98.- krooni ulatuses. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni aastani võlgnik ei täitnud oma kohustust ega rahuldanud nõuet. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest tulenevalt, kui pooled ei suuda ise vaidlust lahendada, pöördutakse selle lahendamiseks Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) poole. Lähtudes eeltoodust on hageja olnud sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole nõudega mõista kostjalt C-CO’alt OÜ kasuks välja võlgnevus summas 9463,03.- krooni ja viivised summas 3220,98.- krooni, samuti kohtukulud: riigilõiv summas 1050,00.- krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 634,20.- krooni. Vastavalt TsK § 477 lg-le 1 on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. 2 Hageja juhindus hagi esitamisel tsiviilkoodeksi §-dest 191, 192, 231 lg 1; 477 lg 1; võlaõigusseaduse §-dest 164 lg 1 lg 1, 2; 167 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § - dest 60 lg 1; 61 lg 1 p
6. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud kostja CO registrisse kantud aadressile. Hagimaterjalid, selle lisad ja kirjaliku vastuse nõue hagiavaldusele on .a. üle antud kostja KL kätte, kostjale edastamiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. .a. kostja ja hageja vahel sõlmitud AS pangakaardi kasutamise lepingust nr. nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 9463,03.- krooni ja viivist 3220,98.- krooni, kokku summas 12684,01.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12684,01.krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 634,20.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 87,10.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 162 lg 1¸ § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
7. Katre Poljakova /allkiri/ 3 Kohtunik 4