lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule.
kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Poolte vahel on .a. sõlmitud leping nr. mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hageja on teatanud kostjale lepingu lõpetamisest 25 päeva möödumisel teate saamisest ja lõpetanud lepingu .a. AS saldo kinnitusest ja väidetavalt kostjale saadetud võlateatisest nähtuvalt on kostjale arvestatud põhivõlaks telefonimaksed 629,89 krooni, kõneteenuste eest 173,44 krooni ja leppetrahv 1000 krooni, kokku 1803,33 krooni. Hagiavalduses leppetrahvile ei viidata.
lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega.
lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel võlgnikult nõuda. Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg mais 2001.a., kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud juunis 2005.a., seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viiviseid on arvestatud kuni hagi esitamiseni põhivõlalt, mille koosseisu on arvestatud ka leppetrahv. Kohtu hinnangul ei ole hageja tegutsenud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõtet järgides. Kohus leiab, et mõistlik on kostjalt välja mõista viivis põhivõla ulatuses. Hageja loeb lepingu lõppenuks .a. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kõneteenuste ja maksete eest kuni lepingu lõpetamiseni 248,41 krooni (143,90+59,52+44,99). Kohus leiab, et kostjalt tuleb kasutamise üldtingimuste p.8.1 lähtuvalt välja mõista leppetrahv 1000 krooni teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni tagastamata jätmise eest. Arvete väljatrükkidest nähtuvalt on hageja arvestanud kostja põhivõla hulka alates lepingu lõpetamisest .a. kuni .a. veel 1554,92 krooni, s.h. kuumaks 494,93 krooni, teenuse peatamise eest 60 krooni, leppetrahv (telefoni eest) 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt kuumaksu nõue peale lepingu lõpetamist põhivõlana on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue teenuse peatamise eest tasu saamiseks. Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p 5.1.12 kohaselt oli AS-il l õigus peatada või lõpetada leping. Teenuse peatamist ei ole hageja tõendanud, AS on kostjaga lepingu lõpetanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 248,41 krooni tasumata maksete katteks, viivis põhi võlaulatuses summas 248,41 krooni ning leppetrahv summas 1000 krooni, kokku 1496,82 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 105 krooni ning hageja õigusabi kulude katteks 10 krooni. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 64,30 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.