Obsah (5)

§ 111§ 635§ 638§ 637§ 112

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-04-1837 (endine nr 2/19-10459/04) Otsuse kuupäev 05.juuli 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ hagi KÜ nõu

§ 111

sätestatud õiguskaitse võimalust, keeldudes omapoolsete lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

1. Vaatamata kostjapoolsetele pretensioonidele ei kõrvaldanud hageja puudusi teostatud töös. Hageja ehitusettevõtjana ei ole täitnud elementaarseid ehitamise nõudeid, on seega jätnud lepingu korrektselt täitmata, mis tingis kostjal vastuhagi esitamise. Vastuhagis palub kostja vähendada lepingutasu 49 478,80 krooni võrra. Kohtuistungil muudab kostja lepingutasu vähendamise nõuet 23 600 kroonini. Hageja vastuväited vastuhagile.
2. Tööde lõpetamise tähtaeg viibis seetõttu, et kostja tasus materjalide eest alles ning seejärel alustas kostja tööde tegemisega. Kui arvestada neid puudusi, mis kostja on loetlenud vastuhagis, siis nende maksumus ei ületa 1 000 krooni, mistõttu on täiesti põhjendamatu nõue lepingusumma vähendamiseks 49 478,80 krooni võrra. Kohtu järeldused.
3. Kohus, arutanud asja kohtuistungil, kuulanud ära eksperdi LS arvamuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata.
4. TsK § 355 kohaselt töövõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. 2

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 638

sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

1. Pooled on allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akti . Aktis on märgitud, et töövõtja on teostanud tellijale ehitustöid 100 % ulatuses. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.2 oli tellijal õigus tööde üleandmise päevast 3 päeva jooksul esitada pretensioone töövõtjale. Kostja võttis hageja poolt tehtud tööd vastu pretensioone esitamata. Pärast hageja poolt tehtud tööde eest tasu nõudmist esitas kostja hagejale nimekirja tegemata töödest ning pretensiooni, milles nõustub maksma tehtud tööde eest, kuid enne soovib, et hageja kõrvaldaks kõik puudused vastavalt nimekirjale.
2. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt on töövõtulepingus ettenähtud tööd teostatud ning kostja on tööd vastu võtnud. Põhjendamatu on kostja väide, et EP KÜ juhatuse esimehena ei olnud teadlik, millele alla kirjutas, kuna ei valda eesti keelt. EV toimub asjaajamine eesti keeles. EP oli võimalik esindada KÜ tööde vastuvõtmisel isiklikult või volitada selleks eesti keelt valdavat kolmandat isikut. Kohus leiab, et kuna EP kirjastas KÜ nimel tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla isiklikult, siis tuleb eeldada, et ta sai akti sisust ka aru. 12.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Tuginedes

§ 635lg 1 on kostja kohustatud tehtud tööde eest maksma.

Lepingu järgi oli ehitustööde ja materjalide maksumus kokku 244 609 krooni, millest kostja on hagejale jätnud tasumata 23 600 krooni. Hageja on teinud lisaks kokkulepitule ka lisatöid, mille kohta on esitatud kalkulatsioon ja arve summas 19 500 krooni. Lisatöid summas 19 500 krooni kinnitab ka ekspert.

1. Kuna kostja pretensioone enne tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjastamist ei esitanud, tuleb lugeda tehtud tööd valminuks , mis ajast muutus töövõtja tasunõue sissenõutavaks. Alates hakkas tellijal objektil tehtud tööde osas kehtima 2-aastane kvaliteedigarantii ning hiljem avastatud puudused tuleksid kõrvaldada garantiikorras.
2. Eksperthinnangu järgi oli töövõtjal olemas ehitusprojekt ning tööd viidi läbi vastavalt projektile. Töö kvaliteedi osas fikseeris ekspert mõningad puudused, näiteks katuseharjaplekk oleks tulnud kinnitada pikemate kruvidega, kohati on maha koorunud korstnatelt krohv, katuse sadevee äravoolu rennide ühenduskohad vajavad tihendamist, välisseinte pealispind vajaks viimistlemist. Nimetatud puudused on kõrvaldatavad garantiiremonditööna. Hageja nõustub garantiitöid tegema koheselt, kui kostja tasub tehtud tööde eest. Eksperdi arvates täitis töövõtja olemasolevate rahaliste vahendite piires tellija soovid. Tehtud viimistlustööde ebarahuldav kvaliteet ei sõltunud töövõtjast, vaid on tingitud, sellest, et elamu ehitusaegsed defektid jäid enne remonttöid kõrvaldamata. Nende tööde tegemises pooled kokku ei leppinud.
3. Lepingu punkt 4 näeb ette tasumisest põhjendamatu keeldumise või tasumisega viivitamise eest viivise 0,1 % tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid summas 6 378.80 krooni. Kostja viivise arvestuse õigsust ei vaidlusta. 3 Eelnevast lähtudes on hageja nõue 43 100 krooni ja viiviste 6 378,80 krooni saamiseks põhjendatud. 16.

§ 112

lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Tuginedes eksperthinnangule, leiab kohus, et hageja poolt tehtud ning kostja poolt 1.juulil 2004 vastuvõetud tööd vastavad kokkulepitule ning ei ole tehtud mittekohaselt, millest lähtuvalt on vastuhagi põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Hiljem avastatud mõningad defektid tuleb kõrvaldada garantiikorras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 3 500 krooni ja eksperditasu summas 1 709 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 4